Kuidas see võimalik on? Enden on Kotsariga koos mänginud

Karl Rinaldo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maik-Kalev Kotsar
Maik-Kalev Kotsar Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

​Heino Enden (58) meenutab Postimehele heatujulisena mitme aasta tagust seika, kui juhtus Saku valla meistrivõistlustel mängima koos Maik-Kalev Kotsariga (21).

«Poeg kutsus mind sinna, võistkonna nimi oli Saku Parimad Pojad,» naerab Enden. «Maik oli siis veel hästi kõhna, kuid mulle jäi meelde tema suhtumine. Ta on kutt, kes tahab tööd teha ja võiks ilmselt korvpallisaalis eladagi. Kui Janari Jõesaare kohta on öeldud isegi Eestis, kus trenni üldiselt väga palju ei tehta, et ta on laisk, siis Kotsari kohta ei ütle sedasi mitte keegi.»

Enden möönab, et Kotsar on USA tippülikoolis Lõuna-Carolinas saanud küll füüsiliselt palju tugevamaks, ent esineb ka puudusi.

«Viske kallal tuleb meeletult tööd veel teha, aga eeldused mängumeheks saada on tal iseenesest olemas. Toona, kui Kotsariga koos mängisin, ei osanud ma tema talenti hinnata, kuna ta polnud pikkust veel visanud (täna on Kotsar ilma tossudeta 206-sentimeetrine mehemürakas – toim.). Eks õige pildi saame tema tasemest ette eelseisvate valikmängudega,» lisab Enden.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles