Postimehe aruanne: kuidas Prantsusmaa vägev kaitse Belgia muinasloo armutult purustas (23)

Ott Järvela, Peterburi
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste esimene finalist on Prantsusmaa, kes mängib pühapäeval MM-tiitlile kolmandat korda 20 aasta jooksul. Poolfinaalis alistati tänu Samuel Umtiti 51. minuti väravale Belgia, kes peab sarnaselt 1986. aasta MMiga leppima pronksikohtumisega.

Peterburi Krestovski staadionile kogunenud publik nägi tehniliselt kõrgtasemelist mängu, kus Prantsusmaa kindel ja võimas kaitse suutis (küll kergete raskustega) summutada Belgia rünnaku. Belglased valdasid küll 60% mänguajast palli ning andsid 630 täpset söötu prantslaste 342 vastu, ent ei suutnud erinevalt Jaapani ja Brasiilia vastu peetud mängudest lõppteravust näidata.

Prantsusmaa mängib pühapäeval Inglismaa või Horvaatia vastu 12-aastase pausi järel MM-tiitlile. Tänaseni muinasloos kulgenud Belgia peab leppima pronksimänguga, kus neil on võimalik proovida ületada oma senist parimat MM-tulemust, 1986. aasta neljandat kohta. Postimehe märkmed Peterburis peetud kohtumisest:

Hiilgav kvaliteet. Tehniliselt oli tegu selle MMi parima kohtumisega. Eriti esimesed 25 minuti, aga tegelikult ka terve kohtumise lõikes (hüva, jätame viimased 10 minutit, kui prantslased nahaalselt aega viivitasid, välja). Mõlemas meeskonnas on üliosavad jalgpallureid, kelle arsenali sai nautida. Väga vähe valesööte, silmatorkavalt palju (mõtte)osavusest ja filigraansusest pakatavaid puuteid, kombinatsioone ja ideid. Koondisejalgpallis pole ilmselt võimalik tänasest paremat kvaliteeti näha.

Mõlemad võistkonnad olid vastases peituvast ohust ka läbinisti teadlikud ja seetõttu oli eriti just esimesel poolajal kütkestav jälgida, kuidas prooviti enda ründehasarti talitseda, sest teati, et liigses tuhinas eksides tuleb teisele poole selline kontra, et hoia ja keela. Hiilimist ja hiilgamist kokku sobitades esimene poolaeg kulgeski.

Prantsusmaa küpsus. Mõnes mõttes meenutas esimene poolaeg 2016. aasta EMi poolfinaali Saksamaa – Prantsusmaa, kus prantslased polnud samuti mänguliselt paremad, küll aga efektiivsemad. Toona läksid nad vaatamata vastase parematele võimalustele vaheajale 1:0 eduseisus, seekord oli seis 0:0, aga tunne, et Belgia peab kasutamata jäänud šansside eest lõivu maksma, oli kuskil kõhusopis tuure kogumas.

Tunne ei petnud – teise poolaja alguses lõid prantslased nurgalöögist kohtumise ainsa värava (autoriks Samuel Umtiti). Võita tiitlivõistluste poolfinaal ilma vastast mänguliselt ületamata on küpsuse tunnusmärk. Kas seekord suudetakse erinevalt kodusest EMist olla edukad ka finaalis? Juhtväravale loogiliselt järgnenud Belgia initsiatiivi talitsemisega saadi igatahes edukalt hakkama, sest 22. minutil Toby Alderweireldi lööki tõrjudes hiilanud Hugo Lloris enam nii meeldejäävalt sekkuma ei pidanud.

Kummaline atmosfäär. MMi poolfinaal tähendab kirgede möllu, suurt pidu, karnevali ja festivali? Kaugel sellest. 20 minutit enne avavilet olid tribüünid vaevu poolenisti täitunud ning tühjad kohad – mitte ridade, aga mõne kaupa küll – olid alles ka avavile kõlades. Prantsusmaa ja Belgia fännirühmitused piirnesid laias laastus ühe sektoriga, mis oli täielik pisku võrreldes näiteks samal staadionil MMi teisel päeval (15. juuni) peetud matšiga Maroko – Iraan.

Atmosfäärgi oli läbinisti teistsugune. Kui püüdlikud fännisektorid välja jätta, oli ülejäänud publiku hoiak äraootav. Meelelahutuse eest pidid seega vastutama jalgpallurid. Õnneks olid väljakul kaks suurepärase mängijatevalikuga võistkonda. Oli, mida vaikuses vaadata! Muuseas, publiku äraootavat hoiakut tõestas hästi tõik, et suurima emotsiooni tõi esile Prantsusmaa vigastuspaus 73. minutil – sooviti kõrgel kunstilisel tasemel jalgpallietenduse jätkumist, mitte sunnitud vaheaega.

Vaatamisväärsused. Kuigi muljetavaldav on ka Krestovski staadion ise, siis täna jäi ta selgelt mängijate varju. Olgu siinkohal mainitud mõned säravamad eksemplarid. Kylian Mbappe kiirus on metsik. 13. minutil kilpkonnastas ta gepardlikult lendleva spurdiga Jan Vertongheni (väravavaht Thibault Courtois jõudis siiski esimesena pallini). Marouane Fellaini tahumatuvõitu mängustiil on Belgia meeskonnas peituva elegantsiga tugevas kontrastis, mis muudabki nende vahel ilmneva sümbioosi nauditavaks. Kandiline klots sobib teatud tingimustel ka ümmargusse auku.

Mida brasiillased õppisid? Kuigi tribüünil nägi (pealiskaudselt silmitsedes) Alžeeria, Vietnami, Guatemala, Peruu, Argentiina, Angola, Iisraeli, Mehhiko, Boliivia, Kolumbia, Pakistani, Malaisia, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Surinami lippe, siis kõige eredamalt hakkasid publiku seas silma kanaarikollastes särkides brasiillased, kes oli ilmselgelt soetanud pileti ootuses, et Selecao saab veerandfinaalis Belgiast jagu.

Kuna läks vastupidi, said brasiillased vaadata mängu mõtiskledes – mida kahelt väljakul olevalt poolfinalistilt õppida? Eks ikka seda, mida on tõestanud viimaste MMide tulemused – Euroopale omane meeskondlik ratsionaalsus ei pruugi alati olla nii äge vaadata, kui ladina-ameeriklaste kirglik ja individuaalsem jalgpall, aga pikas plaanis võidutseb. Muuseas, seda on näha ka Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel, sest kolm eelmist Copa America tiitlit (2011 Uruguai, 2015 ja 2016 Tšiili) võideti võistkondlikkust nurgakiviks seades.

Belgia tulevik. Belgia meeskonda täna ei purustatud. Kaugel sellest, skoor oli ju 1:0. Aga nende muinaslugu küll. Sest ei tea, kas neil avaneb enam nii head võimalust MM-tiitlit püüda.

BLOGI (autor: Kris Ilves)

Enne mängu:

Enne (ja ilmselt ka pärast) poolfinaali pakub rohkesti kõneainet Prantsusmaa ründelegend Thierry Henry, kes töötab alates 2016. aastast Belgia meeskonna abitreenerina. Henry esindas aastatel 1997-2010 Prantsusmaa meeskonda 123 mängus ja lõi 51 väravat. Prantsusmaa kõigi aegade edetabelis hoiab Henry oma löödud väravatega kindlat esikohta. 

Prantsusmaa kogus C-alagrupis seitse punkti (võidud Austraalia (2:1) ja Peruu (1:0) üle ning väravateta viik Taaniga) ning pääses Taani ees esimesena grupist edasi. Kaheksandikfinaalis saadi väravaterohkes mängus 4:3 jagu Argentinast ja veerandfinaalis löödi 2:0 võiduga välja Uruguay.

Belgia mängis G-alagrupist üheksa punktiga järgmisesse ringi, kui teenis võidud Panama (3:0), Tuneesia (5:2) ja Inglismaa (1:0) üle. Kaheksandikfinaalis olid belglased lähedal šokile, kui jäädi jaapanlaste vastu 0:2 kaotusseisu, kuid viimase üleminuti väravast saadi napp 3:2 võit. Kaheksa parema hulgas alistas Belgia viiekordse maailmameistri Brasiilia 2:1.

Prantsusmaa parimad väravalööjad on Antoine Griezmann ja Kylian Mbappe kolme tabamusega. Romelu Lukaku on Belgia eest löönud neli väravat ja jagab selles arvestuses Cristiano Ronaldo (Portugal) ja Denis Tšerõševiga (Venemaa) teist kohta.

Kui prantslased on maailmameistriks kroonitud korra, 1998. aastal, siis belglased pole kordagi finaali jõudnud. Omavahel on need meeskonnad kohtunud suisa 73 korda, neist 30 mängu on lõppenud Belgia ja 24 Prantsusmaa võiduga. Viiki on jäänud 19 kohtumist. Viimati mindi vastamisi 2015. aastal sõprusmängus, kui Belgia sai Prantsusmaal peetud kohtumises 4:3 (Marouane Fellaini 2, Radja Nainggolan, Eden Hazard – Mathieu Valbuena, Nabil Fekir, Dimitri Payet) võidu.

Kommentaarid (23)
Copy
Tagasi üles