Kanter: loodan, et nüüd on hooaja selgroog murtud

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gerd Kanter
Gerd Kanter Foto: Liis Treimann

Lõõskav päike, palavus, keskpärased tulemused – nii võib iseloomustada kergejõustiku kuldliiga Kohila etapi kolme esimest tundi. Kuid kannatlikud inimesed püsisid kohal võistluse lõpuni ja see tasus end ära. Viimasel pooltunnil hakkas alles juhtuma…
 



Esmalt hüppas venelanna Olga Balajeva viimases voorus kaugust 6.89. Võimas isiklik rekord ja tänavuse maailma edetabeli 5. tulemus. Mõni minut hiljem ületas aga Anna Iljuštšenko kõrge kaarega 1.92 ja täitis sellega Daegu MMi B-normi. Veel veerand tundi hiljem heitis aga olümpiavõitja Gerd Kanter viimases voorus ketast 67.30 ja lasi rohkearvulise publiku ees emotsioonid valla.

Tänavu vaid korra on Kanter kaugemale heitnud ja seda vaid 19 cm võrra. Maailma hooaja edetabelis annavad mõlemad tulemused kolmanda koha.

«Tulin siia head emotsiooni otsima,» sõnas kaks aastat tagasi samal staadionil 71 meetrit visanud Kanter. «Küllap on siin staadionil hea kodune aura, sest selle võistluse heiteid võib kanda positiivsele poolele. Võrreldes viimaste võistlustega olin tehniliselt päris hea. Viimaste katsete ajal valdas mind parimate aegade tunne.»

Väikesed vigastused

Kanteri järel sai teise koha 63.19 heitnud Märt Israel. Ülejäänud eestlastel jäi seekord 60 meetri joon alistamata. Vanameister Aleksander Tammert heitis 59.08.

Kanter pole tänavu fänne ülipikkade heidetega hellitanud. Mitmete pisivigastustega kimpus olnud vägilane koges ebameeldivaid hetki ka viimases treeningulaagris Rootsis, kui ta venitas reielihast. Eilseks oli aga valu kadunud ja Kanter sai heita täie jõu ja kiirusega.

«Loodan, et nüüd on hooaja selgroog murtud ja edaspidi jäävadki tulemused vähemalt 67 meetri kanti,» sõnas Kanter ja lisas, et loodab sama kaugele heita ka tuleval nädalal Pariisis. «Tegelikult näen ju treeningutel ära, kui palju võib võistlusel heita. Viimases treeningulaagris maanduski ketas 67 meetri peale. Mingeid imetulemusi pole ma trennis näidanud.»

Daegu MMiks valmistudes ei kavatse Kanter enam raskeid treeninguid ette võtta. Selle asemel võistleb ta mõõduka tihedusega ja nende vahel üritab end teravamasse vormi timmida. «Hirmus trennilõhkumine mind vist enam paremaks ei tee,» nentis ta.

Seevastu Iljuštšenko võistleb veel homme Pariisis ja seejärel keskendub taas tõsisemalt treeningutele. MMi B-normi täitmine oli nääpsukesele piigale ja tema treenerile Martin Kutmanile suur kergendus.

«Seni oli mu selle aasta suur unistus just B-normi ületamine, suurematest kõrgustest ma ei mõelnud. Nüüd võib seda teha,» lausus Iljuštšenko. 1.92 ületas ta suure varuga, lootustandev oli ka teine katse kõrgusel 1.96.

Sisehooajal Grete Udrase järel Eesti teiseks numbriks langenud ja tänavust välishooaegagi kesiselt alustanud Iljuštšenko leidis oma õige hüppe alles eelmisel nädalal, kui ta ületas 1.91. Kutmani hinnangul peitub kõrgemale kerkimise võti paranenud hoojooksus. Sama meelt on ka sportlane.

«Vahepeal leian hoojooksu üles, siis kaotan selle jälle ära,» mõtiskles ta. «Enne tänast võistlust tundsin pidevalt pinget. Teadsin, et pean MM-normi alistama, enne ei saa teha mingeid plaane. Nüüd võib aga rahuliku südamega MMiks valmistuda.»

MMi ajaks puhkusele

Mõned ettevalmistused on Iljušt­šenko siiski juba Daegusse lendamiseks teinud. Igapäevaselt hambakliinikus töötav neiu planeeris augustiks puhkuse. Kogu ülejäänud ettevalmistusperioodi harjutab ta töö kõrvalt.

«Elu on näidanud, et mulle see sobib. Nii ei pea ma pidevalt sportimise peale mõtlema, vaid keskendun enamiku päevast tööle,» rääkis ta. «Töö on kindlasti sportimisest olulisem – kõrgushüpe on ju minu jaoks vaid hobi.»

Meeste odaviske võitis Risto Mätas 79.86ga, Mihkel Kukk oli 76.16ga 4. Kaugushüppes oli parim 7.69 hüpanud Jaanus Uudmäe. 7.62 hüpanud 18-aastane Meeils Siimson püstitas omaealiste Eesti rekordi.

10 000 m jooksudes jagati välja Eesti meistritiitlid. Naistest võitis Liina Luik, meestest Taivo Püi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles