Marko Albert üritab läbilööki raudmehena

Marko Albertile ulatati enne lõpujoone ületamist sinimustvalge lipp.

FOTO: Ironman Austria

Eesti läbi aegade edukaim olümpiatriatleet Marko Albert tegi kannapöörde, keskendudes edaspidi täispikale, rahvakeeli raudmehe distantsile. Debüütvõistlus Austrias tõi 3. koha ja Eesti rekordi.


Pärast Pekingi olümpiat aastase vahega kaks korda Achilleuse kõõluse operatsioonil käinud ja alles mullu suvel korralikult treenima hakanud Alberti üleminek uude võistlusklassi läks üle ootuste hästi. Pühapäeval Klagenfurtis peetud Austria Ironmanil ületas ta lõpujoone kolmandana, kusjuures nii kiiresti pole kolme ala sobitanud ükski teine eestlane.

Saavutuse teeb erakordsemaks teadmine, et Albert langetas koos treeneri Jüri Käeniga otsuse keskenduda täispikale distantsile alles aprillis pärast Ameerika Ühendriikides peetud võistlusi. Edu retsept on kahel olümpial võistelnud ja kahel OM-distantsi MK-etapil 2. koha võitnud Alberti sõnul äärmiselt lihtne – ta on saanud korralikult trenni teha.

Londoni olümpiale ei pürgi

Viimased aastad tervisega kimpus olnud sportlane oskab seda hinnata. «Sel aastal olen harjutanud ideaalilähedaselt. Ainuüksi see teadmine toob naeratuse näole,» kinnitas Albert.

Ujumise võitnud Albert läbis 3,8 km distantsi ajaga 45.27, sõitis rattaga 180 km 4:30.56 ja jooksis maratoni (42,195 km) 2:47.18ga. Uus Eesti tippmark 8:08.17 lööb Kirill Kotšegarovile kuulunud rekordit rohkem kui veerand tunniga.

«Kotšegarov püstitas Floridas rekordi mitte kõige kergemal rajal. See jäi aga alla naiste maailma tippmargile ja ma ei kartnud selle ületamist enne starti välja öelda. Vastasel juhul pidanuksin naiste klassis võistlema,» teravmeelitses Albert. «Austria Ironmani rada on maailmas kiiruselt teine ja hea aeg mulle üllatust ei valmistanud.»

«Triatlonis tulen iga kell koos esimestega veest välja,» jätkas ujuja taustaga Albert. «Enim jäi Austrias varu rattasõidus. Ma ei sõitnud end punasesse, sest tahtsin ka jooksurajal vastu pidada. Pikem maa sobib mulle paremini, sest rahulikum tempo koormab jalgu vähem.»

Kahekordne Lanzarote Ironmani võitja, nüüdseks tippspordist loobunud Ain-Alar Juhanson: «Rõõm näha, et Marko on ennast leidnud. Marko tegi Austrias väga tugeva võistluse, tal ei tekkinud mõõnaperioode. Ironman on pikk, tasakaalukust ja ökonoomsust nõudev, tegelejate parim iga algab 27. eluaastast.»

Albert, kelle jalahädast tingitud vähikäik langes kokku majandussurutise kõrghetkega, tunnistas, et kaalus tõsiselt spordiga lõpparve tegemist. «Treener hoidis mind joonel ja pere toetas. Jüri (Käen) arvates on mul parimad tulemused tegemata,» rääkis Albert, kelle abikaasa Kai tõi mullu ilmale pere esiklapse Evamaria.

Üks on kindel – Londoni olümpiale Albert ei püri, kuid vahelduse mõttes paneb ta end mõnel lühemal distantsil proovile. Küsimustele, millal Albert järgmise võistluse teeb ja kas teda tänavu ka mõnel Eesti triatlonil näeb, vastust praegu pole. «Mul pole õrna aimugi, millal jälle sirgelt kõndida saan. Mu jalad sarnanevad puupakkudega ja liigun ringi nagu Buratino,» viskas Albert enda üle nalja.

Hawaii MMile turistina ei lähe

32-aastase Tallinnas elava mehe olukorra teeb keerulisemaks mullune reeglimuudatus, mille kohaselt vähendati ala maailmameistrivõistlustel ehk Hawaii Ironmanil proffide kohti 160-lt poole võrra (50 meest ja 30 naist). Pääsmeid jagatakse teenitud punktide põhjal – Albert asub selle nädala seisuga 43. kohal, kvalifikatsioon lõpeb 1. septembril. Korralik tulemus veel ühel Ironmanil annaks eestlasele oktoobris peetaval MMil osalemise garantii, kuid see variant Albertile ei sobi.

«Mul poleks probleemi augustis hõreda konkurentsiga Kanada Ironmanil kulgedes Hawaii-pilet kindlustada, kuid see ei lange kokku minu põhimõtetega. Seal osaledes kannataks ettevalmistus ja ma ei taha minna MMile turistina. Olen piisavalt reisinud,» märkis ta.

Tagasi üles