/nginx/o/2018/07/16/9842840t1hf60e.jpg)
Laupäeval Viljandis toimunud Valter Kalami mälestusvõistlustel kergejõustikus hoolitses parima tulemuse eest kaugushüppaja Meelis Siimson, kes viis isikliku rekordi 7.78ni. Tegu on mitmevõistleja Johannes Ermi tänavuse superhüppe 7.98 järel Eesti viie viimase suve paremuselt teise tulemusega.
25-aastase tallinlase jaoks kujunes juuli esimene pool üleüldiselt edukaks, sest nädal varem hüppas ta Eesti karikavõistlustel 7.71.
«Karikavõistluste tulemus oli endale suuremgi üllatus, sest arvasin, et kui hüppan 7.50, on juba isegi hästi. Iga võistlus on mulle justkui trenni eest, sest olen vähe hüpata saanud. Aga Kadrioru staadioni hea hoovõturada ja soe ilm soosisid sellise tulemuse sündi,» sõnas Siimson Postimehele.
Viljandi võistluse 7.78 kohta ütles Siimson aga järgnevat: «Ma arvan, et tehniliselt oli see üks mu tänavusi paremaid hüppeid. Eelmised hüpped - ka karikavõistluste omad - olid madalamad, kuna mu äratõuge pole kuigi hea. Pikima hüppe osas oli ka pakutabamises varu. Puhas hüpe oli umbes 7.85.»
Rekordiparandusest - nelja aasta tagune tipptulemus paranes kahe sentimeetri jagu - Siimson suurt numbrit ei tee.
«Kaks sentimeetrit nelja aastaga pole just väga eriline saavutus,» muigas Siimson. «Neli aastat tagasi olid hüpped lennukamad - jalg viskas rohkem -, samas olin siis füüsiliselt nõrgem.»
Vigastused ei luba korralikult treenida
Eesti kõigi aegade edetabelis 16. kerkinud Siimson tõdeb, et tema sportlaskarjääri lennukust on oluliselt vähendanud vigastused, mis on igal hooajal tõsiselt ettevalmistust seganud. Just tervisemurede tõttu ongi Siimson ületanud pärast 2011. aastal Tallinnas toimunud juunioride EMi, kus ta oli üks Eesti koondise suuremaid medalilootusi, uudiskünnise vaid paaril korral.
«Eks need vigastused ole palju mõjutanud tulemusi. Põlveoperatsioon, Achilleuse kõõluse osaline rebend ja väiksemad vigastused... Näiteks sel aastal olen kahel korral tagareie ära tõmmanud ja säärelihasele liiga teinud. Viimastel nädalatel teevad hüpates üha enam Achilleuse kõõlused valu. Olen pidanud igal sügisel alustama ettevalmistust vigastuse ja umbes 6.90 taseme pealt, mitte nii, nagu peaks. Kui saaksin kordki terve aasta normaalselt trenni teha, hüppaksin stabiilselt kaheksa meetrit. Sellise jutu eest saan ilmselt palju kriitikat, aga ma tõesti usun seda. Vastasel korral ma ei hüppaks ju erinevate vigastuste kiuste 7.78,» selgitab pikakasvuline Siimson.
Eesti kaugushüppajad on esindatud Berliini EMil vähemalt kahe sportlasega, sest naistest on EM-normi (6.60) alistanud Ksenija Balta ja meestest (7.95) juba mainitud Erm. Siimsonit lahutab normist 17 sentimeetrit.
«EM-normist ma praeguse Achilleuse kõõluse jama tõttu ei mõtle, pigem tahaks juuli lõpus Eesti meistrivõistlustel kulla lihtsalt kätte saada,» ütleb Siimson. «Sporditee jätkamise osas võtan pärast hooaega aja maha ja mõtlen plussid-miinused läbi.»