Uibo meenutas karjääri ebaõnnestumisi ja tipphetki

Siim Kaasik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maicel Uibo
Maicel Uibo Foto: Sander Ilvest

Eesti kümnevõistleja Maicel Uibo rääkis rahvusvahelise kergejõustikuliidu kodulehel oma karjääri kõrg- ja madalhetkedest.

Uibo toob karjääri madalhetkedest rääkides välja kaks võistlust. Esmalt 2016. aasta olümpiamängud, kus ta sai kuulitõukes nulli, ning seejärel 2017. aasta maailmameistrivõistlused, kus ta vigastas teivashüppes reit.

«Olin olümpiahooajaks hästi valmistunud. Võitsin USA üliõpilasmeistrivõistlustel pronksi ning ootasin olümpiat väga. Minu esimesel kuulitõuke katsel oli naljakas moment, kui kuul libises kaelalt ära,» meenutas Uibo.

«Minu teine katse oli tehniliselt halb ning ma kukkusin üle. Üks katse järel, mõtlesin vaid tulemuse kirja saamisele, kuid taaskord sain nulli. See oli päris hirmus,» sõnas Uibo.

«Minu esimene emotsioon oli segadus. Otsustasin hoolimata ebaõnnestumisest võistluse lõpetada, sest ei tahtnud olümpiamänge katkestada,» jätkas ta.

2017. aasta hooaeg algas Uibole keeruliselt, sest ta vigastas juba sise-EMil reielihast. Kui maikuuks tundus, et eestlane on vigastuse seljatanud, siis Götzises andis jalg taas tunda.

«MMi ajaks polnud ma üldse heas vormis. Ning teivashüppe soojendusel tundsin taas valu. Tundsin, et kui oleksin veelkord hüpanud, oleksin lihast veelgi rohkem vigastanud. Otsustasin võistluse katkestada. Hiljem sain teada, et mu lihases oli 5 sentimeetri pikkune rebend. Kogu mu 2017. aasta hooaeg oli jama,» ütles Uibo.

Kuid Uibo suutis ebaõnnestumistest üle olla ning teenis 2018. aastal sise-MMil pronksmedali. Just seda võistlust peab ta senise karjääri tipphetkeks.

«Medalile panin aluse tänu kõrgus- ja teivashüppele. Kõrgushüppes sain alavõidu, ületades 2.17. Teivashüpe oli samuti lõbus ning pidasin korraliku lahingu Kai Kazmirekiga. Teadsin, et pean pronksmedali võitmiseks ületama ühe kõrguse rohkem kui tema. Ja täpselt nii läkski (Uib sai kirja 5.30, Kazmierk 5.20).»

«Võita Birminghamis medal tähendas minu jaoks pärast 2016. ja 2017. aasta pettumusi palju. Tundsin positiivseid emotsioone ning see oli minu jaoks suur motivatsioonilaks,» ütles kümnevõistleja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles