Postimehe aruanne: kuidas musketärlik Atletico briljantses lahingus kuningliku Reali selili surus? (1)

Ott Järvela
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Suurim ja tähtsaim Eesti pinnal lõppenud spordivõistlus, 43. Euroopa superkarikafinaal Madridi Reali ja Madridi Atletico jalgpalliklubide vahel kulges ülipõnevalt ja sai sai lahenduse lisaajal. Atletico võitis 4:2 ja võttis Realilt väikese revanši kahe Meistrite liiga finaalides (2014 ja 2016) saadud kaotuse eest.

Kohtumine algas tormiliselt, kui Diego Costa tulistas Atletico terava nurga alt juba 51. sekundil – superkarikafinaalide ajaloo kiireim tabamus – juhtima. Real vastas 27. minutil Karim Benzema tabamusega ning 63. minutil realiseeris kapten Sergio Ramos penalti, mis määrati Juanfrani käega mängu eest, ja viis Reali 2:1 juhtima.

Atletico vastas 79. minutil, kui Costa lõi oma teise värava. Normaalaja viimases episoodis oli Marcelol soodne võimalus lüüa Reali võiduvärav, aga palli tabamine ebaõnnestus ja siirduti lisaajale. Seal oli Atletico selgelt isukam ja teravam. 98. minutil lõi Saul Niguez 3:2 ja 104. minutil Koke 4:2.

Atletico võitis oma ajaloo kolmanda Euroopa superkarika (eelmised pärinevad aastates 2010 ja 2012), Real lasi käest võimaluse tõusta ühele pulgale selle võistluse läbi aegade edukaimate meeskondade, viite võitu omavate FC Barcelona ja AC Milaniga. Postimehe märkmed Lillekülas ees peetud kohtumisest:

Parim jalgpall, mis Eestis nähtud. Maarjamaa pinnal pole kunagi varem nii kõrgetasemelist jalgpalli mängitud ning ettenähtavas tulevikus ei mängita kah. Eesti vahetu kokkupuude maailma tippjalgpalliga seisneb meid valiksarjade raames külastavates rahvusmeeskondades, kelle pakutav tase pole aga võrreldav superkarikafinaalis nähtuga.

Aasta jooksul mõned korraks nädalaks kogunevates rahvuskoondistes pole lihtsalt tolle napi ajaga võimalik saavutada sedavõrd ladusat ja hoogsat koostööd, nagu kümme korda pikema perioodi vältel koos viibivates klubivõistkondades. Kui mängijate individuaalne tehniline tase koondises ja klubis mängides ei erine, siis selle parimate külgede esiletoomiseks on vaja võistkonnakaaslaste abi, mis klubis alati eelpool mainitud põhjustel tõhusam.

Lilleküla oivalisel pallimurul – samuti selle staadioni ajaloo parim! – serveerisid Hispaania tippklubid gurmeed. Diego Costa 1. minuti värav sidus kokku nahaalse visiooni ning perfektse soorituse. Madridi Reali 27. minuti viigivärav (sööt Gareth Bale, pealöök Karim Benzema) oli näide tipuründaja peituva kvaliteedi täpsest realiseerimisest ning Costa 79. minuti 2:2 viigivärav üliladusast kombinatsioonist.

Aga väravaid ei tasu tegelikult esile tõsta, sest peamine nauding peitus mõlema meeskonna kõigi mängijate poolt väljaku erinevates tsoonides pakutud lakkamatul kvaliteedil pisikestes episoodides. Täpne sööt kitsikusest välja siin, tark peapuude seal, elegantne pete kolmandas kohas. Ning need kõik toimusid täielikus võistkondlikus mõistmises, ülimalt ladusalt, mis tekitas väljakule vägeva jalgpallisümfoonia.

Tõsi, mõlemad meeskonnad eksisid kaitses näiliselt lihtsalt, aga see oli reeglina vastase targa, ühtlase ja võistkondliku surve tulemus ehk sisuliselt järjekordne tõestus absoluutsest tippkvaliteedist. Eesti Jalgpalli Liit koos presidendi Aivar Pohlakuga väärivad suurt kiitust ja tänu, et see mäng Tallinnasse toodi.

Atletico kodumäng. Kaks tundi enne avavilet Lilleküla staadioni perimeetris liikudes oli võimatu mitte märgata, et iga Reali särki kandnud jalgpallisõbra kohta leidis vähemalt viis Atletico toetajat. Mängu alguseks fännisektorite arvukus sedavõrd tasakaalust väljas polnud, aga selles, et kodus mängis Atletico, polnud mingit kahtlust.

Esiteks olid Atletico fännid häälekamad, pühendunumad ja kirglikumad, aga põhiline erinevus tulenes hoiakust – Atleticot toetati kaotusseisus viigiseisust veelgi tugevamalt, aga Real jäeti fännide poolt iseenda hooleks.

Euroopa ja Hispaania edukaima jalgpalliklubi, kroonilise võitja staatusega näib kaasas käivat kohustus toetus välja teenida. Niisama fännid seda Realile ei eraldi. Atleticos kehtib aga musketärlik «üks kõigi ja kõik ühe eest» printsiip, mille toel mängiski Atletico seekord kodus ja Real võõrsil.

Vastuoluline Sergio Ramos. Reali kapten ja keskkaitsja on jalgpallur, kes leigeks ei jäta. Pole vastikumat vastast, aga kasulikumat meeskonnakaaslast. Kuigi Ramose kaitsemänguomadused jätavad tipptaseme kontekstis soovida, korvab ta selle puudujäägi oivalisusega muudes elementides – palliga mäng ehk tehniline osavus, liidriomadused, peamäng (eriti ründefaasis), väravavaist.

Atletico filosoofia ja mängumudeliga Ramos kokku ei passiks, aga Reali jaoks on ta ideaalne. Eriti heas hoos paistab Ramos olevat eurosarjade finaalmängudes Atleticoga, sest 2014. aasta Meistrite liiga finaalis lõi ta 90+3. minutil Reali 1:1 viigivärava (Real võitis lisajal 4:1), 2016. aasta Meistrite liiga finaalis viis Reali 1:0 juhtima (1:1 viigi järel võitis Real penaltiseerias) ja Tallinnas võttis ta 1:1 seisul enda kanda penalti vastutuse ja viis Reali 2:1 juhtima.

Et Atleticole põhjustatud meelehärm on Ramosele endale väga hästi teada, näitas tabamusele järgnenud tähistamine. Atletico fännisektori ees, Cristiano Ronaldole omase hüppega. Tema suunas Atletico fännide seast lennanud neli veepudelit võrdusid Ramose jaoks ilmselt aplausiga. Tõsi, õhtu lõpuks pidi Ramos seekord platsilt lahkuma kaotajana.

Tühjad kohad tribüünil. Jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul laekus UEFA-le piletisoove nii palju, et Lilleküla staadioni võinuks viis korda täis müüa. Paraku jätsid paljud piletiomanikud – silma järgi hinnates ikka sadade kaupa, võib-olla isegi üle tuhande – mängule tulemata. Osaliselt on säärane paratamatu, sest näiteks arvestatav hulk pileteid jagatakse UEFA koostööpartneritele ning puudub kontroll, kas need jõuavad lõpuks inimesteni, keda antud kohtumine siiralt ja tohutult huvitab. Samuti on paratamatu, et mingi hulk kaugemaid külalisi peavad viimase hetke ootamatute sündmuste tõttu reisi tühistama. Aga ikkagi. Teades, kui palju suursündmusest osa saada soovinud Eesti jalgpallisõpru jäid mängupiletist ilma, oli neetult kahju näha Lillekülas sadu tühje toole.

Kaotuse järelmõju Realile. Tegu oli enne tänast 13 rahvusvahelist finaali järjest võitnud Reali esimese võistlusmänguga pärast meeskonna kolme järjestikuse Meistrite liiga võiduni juhtinud peatreeneri Zinedine Zidane’i ja üheks hooaega Reali käilakujuks olnud Cristiano Ronaldo lahkumist. Edukas uus algus olnuks Realile ülimalt oluline. Värske peatreener Julen Lopetegui ei suutnud seda aga tarnida ning kulutas sellega ära esimese «elu». Kui kassidel on neid üheksa, siis Reali peatreeneritel vahetevahel kolm korda vähem.

* * *

Madridi Real kvalifitseerus superkarikafinaalile tänu Meistrite liiga esikohamängus Liverpooli üle saavutatud 3:1 võidule. Atletico alistas Euroopa liiga finaalis 3:0 Marseille Olympique'i. Real on varem superkarika võitnud neli ja Atletico kaks korda.

Enne mängu:

3. hooaega järjest võitis Real kevadel Meistrite liiga. Täna võib neist saada esimene kolm hooaega järjest superkarika võitnud klubi.

2 korda on Atletico superkarikafinaalis mänginud ja mõlemad korrad ka võitjana väljunud - 2010 alistati 2:0 Milano Inter ja 2012 4:1 Londoni Chelsea.

67% on Reali edu superkarikafinaalides - kui 1998 ja 2000 kaotati, siis 2002, 2014, 2016 ja 2017 võideti.

9 superkarikat viimasest 10-st on Hispaania klubid võitnud pärast tänaõhtust finaalmängu. Alates 2009. aastast on tiitel loovutatud vaid 2013. aastal, kui Müncheni Bayern alistas penaltitega Londoni Chelsea.

0 korda on superkarikafinaal lõppenud 0:0 viigiga. Kui mängiti veel kodus-võõrsil (viimati 1997. aastal) lõppes kahel puhul väravateta üks mäng, aga mitte kunagi mõlemad.

23 väravat on löödud eelmises viies superkarikafinaalis, mis teeb keskmiseks näitajaks 4,6 väravat mängu kohta. Eriti resultatiivne oli 2015. aasta finaal, kus FC Barcelona alistas lisaaja järel 5:4 Sevilla.

15. korda võidab täna õhtul superkarika Hispaania klubi. Riikide lõikes on antud arvestuses teisel kohal Itaalia üheksa ja kolmandal Inglismaa seitsme võiduga. Belgia klubid on võitnud kolm, Hollandi omad kaks, Portugali, Saksamaa, Nõukogude Liidu, Šotimaa, Rumeenia, Türgi ja Venemaa klubid ühe tiitli.

7. korda kohtuvad superkarikafinaalis kaks sama riigi klubi. Senisest kuuest säärasest duellist on neli võitnud valitsev Euroopa meisterklubi, kelleks Tallinnas on Real.

5 korda on superkarika võitnud FC Barcelona ja AC Milan. Madridi Realil on neli võitu ja võimalik täna eelpool mainitute rinnale tõusta. Üle ühe superkarika on võitnud veel Liverpool (3) ja Amsterdami Ajax, Brüsseli Anderlecht, Valencia, Torino Juventus ja Atletico (kõik 2).

Lilleküla staadion on superkarikafinaaliks valmis!
Lilleküla staadion on superkarikafinaaliks valmis! Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja /
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles