Martin Reim: soov ja tahe oli, aga kvaliteedist jäi siin-seal puudu

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim. Foto: Tairo Lutter

Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim lausus pärast Rahvuste liiga avamängus Kreekalt saadud 0:1 kaotust, et ei jäänud lõpuni rahul meeskonna ründemänguga, milles puudus viimasel väljakukolmandikul teravus.

«Esimesed 15-20 minutit oli ikka väga-väga raske. Ei olnud ka väga üllatus, sest Kreeka teeb tihti poolaja alguses marulist pressi. Seekord ei saanud meie palli kätte, meie pressing oli passiivne ja Kreeka liigutas palli suurel kiirusel. Me ei julgenud aktiivselt ülespoole pressida, sealt tekkisid raskused ja tuli esimene värav,» tõdes Reim.

«Seejärel aga suutsime ka palle võita ja mängu sisse saada. Teisel poolajal küll ehitasime, aga täiesti värava ees ohtlikke momente jäi väheks. Tsenderdusi, avanemist värava ette: sellest jäi puudu. Soov ja tahe oli, riskisime rohkem, aga ka vahetused väga suurt efekti ei toonud. Midagi kardinaalselt ei muutunud,» lisas Reim.

«Ei saa öelda, et mängijad oleksid midagi väga palju valesti teinud, siin ja seal jäi lihtsalt kvaliteedist puudu. Oli lihtsaid pallikaotusi ilma surveta. Siit-sealt oli tunda, et mõne mehe mängupraktika oli väiksem või pole selliste kiirustega harjunud. Samas oldi ka tublid, et ei langetud esimese värava järel ära, vaid üritati initsiatiivi haarata. Tahet ja soovi väljakul oli, aga pigem näen mingites momentides ekstra kvaliteedi vajalikkust. Et Kreeka keskkaitsjaid üle mängida, on enamat vaja.»

Kuidas jäi ta rahule Poolas tipptasemel mängupraktikata oleva Konstantin Vassiljevi panusega? «Vaadates hetkeolukorda, täitis ta seda ülesannet, mida temalt lootsime - et mängu ülesehituses oleks rohkem loovust ja platsinägemist. Kindlasti on ta olnud ka paremas vormis, aga milleski alla ei jäänud. Kaitsetöös, mis pole tema trump, andis ta endast maksimaalselt. Ründes oli samuti söötude ja äärtevahetuste osas üks tähtsamaid lülisid.»

Keskkaitsjate kolmik oli Reimi sõnul ainus, mille ta sai väljakule saata. «Valik oli lihtne, Klavan oli vigastatud ja Tamm tegi vaid mängueelse trenni ehk oligi 20-30 minuti vormis. Jääger on tulnud vigastusest ja väljakul olnud kolmikust vähem liigamänge mänginud. Siin ei olnud väga küsimust, see oli parim valik. Kindlasti Madisele (Vihmann - toim) oli see kõige keerulisem koondisemäng, sest valikmängus oli see talle debüüt. Sellise kaaluga mäng ja selline vastane oli talle hea proovikivi, väga maksimumilähedane pingutus. Mängu edenedes sai ta aina paremini hakkama.»

Millest sündis Kreeka ainus värav? «Nii palju kui nägin, tuli see sellest, et meie pressing keskväljal polnud piisavalt agressiivne. Eesmärk oli äärekaitsjatel mitte lasta anda äärelt tsenderdusi, aga see tuli Torosidiselt siiski. Mitroglou oskab kaitsjate vahel kohta leida. Oli üleandmisviga, kumbki kaitsja polnud ründajaga kontaktis ja sealt tuli võtmesööt.»

Mängu lõpuks valdasid Reimi kahetised tunded. «Algus oli väga raske. Tuli saada pall enda kätte, oma mängu hakata mängima. Mingitel hetkedel suutsime palli hoida, aga tegime seda keskväljal. Viimasel kolmandikul viimast teravust oli vähe. Mõned löögid tulid kasti tagant, mis jäid meestesumma kinni. Parema õnne korral võinuks mõni sealt läbi minna. Eks järgmine mäng on kohe tulemas, peame leidma kas vahetuste või muu abil variante, et seda ruttu parandada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles