/nginx/o/2018/09/21/11436613t1hd5cb.jpg)
UEFA on hädas – kellele anda 2024. aasta jalgpalli EM-finaalturniiri korraldusõigus? Erinevalt 2020. aastast, mil finaalturniiri mängud «rändavad» mööda Euroopat, korraldatakse järgmine turniir taas ühes riigis ning korraldajaks kandideerivad Türgi ja Saksamaa.
Turniiri andmine türklastele tooks endaga kaasa suure turvariski, kinnitab äsjane raport, mille UEFA tellis. Probleeme on hulgaliselt, alustades ükskõikse suhtumisega inimõigustesse ning lõpetades piiratud hotellikohtade arvuga paljudes linnades, vahenadb BBC. Riskifaktoriks peetakse ka transporditaristut.
Türklased reklaamivad end kui kolme mandri kokkupuutepunktis asuvat rahvaste ühendajat. Ühtlasi märgiks turniir sobivalt Türgi vabariigi asutamise sajandat aastapäeva. Ent varem pole nad iial jalgpalli tippturniiri korraldanud.
Saksamaa, kes on kaasatud ka 2020. aasta finaalturniiri mängude korraldamisse, saaks EMi endale esmakordselt ühtse riigina. 1988. aasta finaalturniir toimus mäletatavasti veel Lääne-Saksamaal. Küll aga viisid sakslased edukalt läbi 2006. aasta maailmameistrivõistlused. Seekordse turniiri lipukirjaks on valitud rohujuuretasandi ja tippjalgpalli ühendamine.
Türgi plaanib kasutada kümmet staadionit. Neist suurim on Istanbulis asuv Atatürki nimeline olümpiastaadion, kus korraldatakse 2020. aasta Meistrite liiga finaal. Mäletatavasti võitis just seal Liverpool 2005. aastal mälestusväärses finaalkohtumises AC Milani. Enne EMi läbiks staadion uuenduskuuri ja hakkaks mahutama 85 718 pealtvaatajat.
Samuti remonditaks Türgi pealinna Ankara esindusstaadionit, mille mahutavuseks saaks 41 349 kohta. Kokku pääseks Türgis 51 mängu staadionile oma silmaga nägema 2 490 000 inimest. Saksamaa pakkumises on see number aga 2 780 000. Lisaks ei vajaks ükski sakslaste pakutud mängupaik – Berliin, Köln, Dortmund, Düsseldorf, Frankfurt, Gelsenkirchen, Hamburg, Leipzig, München ega Stuttgart – renoveerimist.
«Türgi ligipääsetavus sõltub õhutranspordist, eeskätt Istanbuli ning vähemal määral ka Ankara ja Antalya lennujaamadest. Riigisiseselt kavatseb Türgi teha suuri investeeringuid transpordivõrgustiku tõhustamisse nii üleriigilisel kui ka linnasisesel tasandil,» teatatakse raportis. «Tööde maht kätkeb endas aga riski, eriti kui arvestada, et sõltutatakse väga vähestest lennujaamadest.»
Saksamaal ühendavad väljapakutud linnu kiirteed, ent Leipzig, Dortmund ja Gelsenkirchen on raporti hinnangul lennujaamade läbivuse ja ühistranspordi ligipääsetavuse poolest praegu allpool vajalikku piiri. Türgi suurim probleem on siiski hotellikohtade nappus. Istanbulis ja Antalyas sellega probleemi pole, kuid ülejäänud seitsmes linnas ehk Ankaras, Bursas, Eskisehiris, Gaziantepis, Kocaelis, Konyas ja Trabzonis on see suur küsimärk.
Berliin ja Düsseldorf on välja pakkunud, et suudavad fännialadele mahutada üle 100 000 pealtvaataja. Ülejäänud Saksamaa linnades jääb see number 33 000 ja 80 000 fänni vahele. Kuid Istanbul käib välja vaid 56 000 pealtvaatajale mõeldud fänniala, teised linnad veelgi vähem: alates 9000 ja lõpetas 37 000 inimesega.
UEFA kuulutab EMi korraldajariigi välja nädala pärast ehk 27. septembril.