Trenn, mis teeb sind tõeliselt tugevaks
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2018/07/08/8420521t1h7f84.jpg)
13. november 2018, 17:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas sa treeniksid vabatahtlikult nagu USA eriväelane, nii et lihased väsimusest värisevad ja suus veremaitse? Iga kell!
Kui mul oleks vabadus valida trennikaaslasi, kellega koos pingutada, võtaksin täpselt sellise kamba, nagu Viimsi crossfit boxis vastu vaatab! Asi pole selles, et enamiku moodustavad mehed – ehkki kellele siis see ei meeldiks? Või tõsiasjas, et nad on tugevad ja näevad oma tätokatega ägedad välja. Võti on hoopis suhtumises! Nad on keskendunud, katsumusteks valmis, silmad põlemas nagu sõttaminejatel. Seltskonna motiveeritus sõna otseses mõttes nakkab!
NB! Viimsi crossfit on tänaseks kolinud. Uueks sportlikuks koduks on MUST CROSSFIT Pirital, Purje 8. Kõiki huvilisi innustavad ennast ületama nind tõeliselt tugevaks saama needsamad kolm tulihingelist crossfiti fanaatikut, kellega kohtus Postimees: Oscar Edela, Anni Tagapere ja Edvin Verhogljad.
Tulin siia niisama luurele, aga korraga olen minagi valmis pingutama nii palju kui suudan ja rohkemgi veel. Selles ongi crossfiti mõte – see treening pole mõnusaks äraolemiseks, vaid tõukab su mugavustsoonist välja. Alati. Väljakutse, mis tundub alguses võimatu, ning korduste arv, mida näikse olevat ebareaalne ära teha. Sada lõuatõmmet? Kakssada kätekõverdust? Kas elu ikka peab nii raske olema?! See pole siin ju lõppeks militaarne eriüksus, kus end missiooniks valmistudes vormi aetakse?
Mis on Murph?
Murph on üks CrossFit treeningu kuulsamaid kavasid, mis saanud nime USA mereväeleitnant Michael Murphy mälestuseks, kes tapeti 29-aastasena Afganistanis.
Suurt väljakutset pakkuv seeria oli Mike lemmiktreening. Tugevamatel on võimalik koormust lisada kandes body-armor raskusvesti ning valides RX versiooni (kätekõverdused rindkere puudutab maad, lõuatõmbed kipping- või butterfly-tehnikas, mis võimaldavad täisamplituudil maksimumkiirust).
Algajad saavad proovida scaled, ehk kohandatud versiooni või poolt programmi. Crossfiti põhimõte, et igal treenituse tasemel saab alaga tegelda, kehtib ka siin.
1,6km jooks (1miil)
100 lõuatõmmet
200 kätekõverdust
300 kükki (täiskükk)
1,6km jooks (1miil)
Tahvlil on kirjas, mis täna plaanis. Crossfitis nii käibki – sa ei tea kunagi, mis sind ootab, ning see hoiab põnevust. „Murph on üks crossfiti legendaarseid kavasid, see on hero-workout ehk kangelase treening,“ selgitab treener Oscar Edela. „See polegi koormus, mida igapäevase treeninguna oleks tervise seisukohast mõistlik teha, vaid võimalus ennast proovile panna. Rahuldusteunne tulebki eneseületusest – vau, ma tegin ära selle!“
Vaatan, kuidas kamraadid sooja teevad, mõni tõmbab kui muuseas kümme lõuga… See on mu kõige nõrgem koht! Kiire jooks, kükid, kätekõverdused – neid ma ei karda, aga lõuatõmme….
Sada lõuatõmmet
„Ära muretse!“ hõikab treener Anni Tagapere üle näo särades. „Crossfitis ongi nii, et vahet pole, mis on su tase – igaüks saab võtta väljakutse, mis on talle jõukohane. Raske on muidugi, peabki olema. Aga meil on progressiooniharjutused, mida tehes samm-sammult jõudu ning koordinatsiooni arendada, nii et varsti on ka õige tehnika ja täisamplituudiga harjutus jõukohane.“
Lõuatõmmet saab teha näiteks kummil, hüppega või jalad maas alustades. Oscar näitab ette ka profitehnikad. Kõrvalt näib see lihtne, kuna Oscar on tugev nagu vanakurat. Proovin – võimatu! „Liblikatehnika jaoks peab olema päris palju jõudu ja kehakoordinatsioon peab samuti olema arendatud,“ selgitab Oscar. „Aga kui järjekindlalt treenida, siis jõuab selleni igaüks. Lihtsalt visadust peab olema.“
Olen üliõnnelik, et saan treeneri abiga esmakordselt pihta, milline on aktiivne rippumine ja kuidas kaasata õlgu ja selga, mitte pusida vaid käte jõul. Kuid ma pole siiski rahul, et nii vähe suudan.
„Mul on palju jõujääradest sõpru, kes suudavad ainult neli lõuatõmmet teha,“ lohutab Oscar. „See on üks jõutreeningu baasharjutusi, aga ei meeldi enamikule, sest on nii raske.“
Oscar treenib täna ise, raskusvest seljas – naistele on see kuus ja meestele üheksa kilo. Prooviks ka? „Ei, see on ikka väga suur koormus kehale, alguseks liig!“ on treener resoluutne. „Murphy ise oli sõdur, tema treenis nii. Edasijõudnud hangivad isikliku koormusvesti, aga meil tegi kava üle 30 inimese ja ainult kolm neist suutis seda teha vest seljas. Tuleb võtta realistlik väljakutse.“
Üks kena, kleenuke tüdruk teeb hetk hiljem Aatomiku vägevusega sada lõuatõmmet ära nagu naksti. Vaatan teda siira imetlusega nagu kangelannat. Minule oli see üle mõistuse raske katsumus!
„Crossfiti inimesed ongi väga tugevad,“ noogutab Anni. „See on tavaline, et alguses tehakse vaevaga 2-3 lõuatõmmet, aga paari kuuga teevad 10-15. Alatihti imestatakse kunagisi tulemusi vaatades – appi, kas me tõesti varem olime nii nõrgad!“
„Crossfitis on tehnika ülioluline,“ noogutab Oscar. „Treener on sinu peegel. Saalis meil peegleid polegi, see paneks fookuse valesse kohta. Siin trennis pole tähtis, kuidas keha välja näeb, vaid mida ta suudab. Ja parim tehnika tugineb tunnetusele, päris elu katsumusi ei ületa sa ju samuti peegli ees!“
Samal pool rindejoont
Seltskond jagatakse rühmadesse ja lähebki lahti! Jooksudistants väljas näib mõnusa soojendusena, 1 miil ehk 1,6 km pole pikk maa ning adrenaliin lööb tempo lakke. Raske ei ole. Kuid see on ka ainus hetk täna, kui midagi niisugust oleks võimalik mõelda. Kõik järgnev on sõna otseses mõttes surm-silme-ees pingutamine. Sada kordust… appi! Tunnen mitmeid kordi, et kõik, rohkem lihtsalt ei tule! Aga alati leidub kõrval keegi, kes innustavalt kaasa kisub ja käsi plaksutab, ning imelugu küll – see veab taas liikvele. „Alati paneme tulemuse ka tahvlile, see sunnib rohkem pingutama,“ räägib Oscar. „Kas korduste arv või aeg või just see, mida mõõdetakse. Kuid me ei võistle siin teistega, vaid iseendaga, et näeksid selgelt progressi. Nii on loomulik, et üksteist innustatakse – me oleme ju üks tiim!“
„Kogukonnatunne on meil vägev,“ lisab Anni. „Me oleme kõik nimepidi tuttavad ja treener teab, mida keegi suudab. Tänapäeval on trennimaailm tihti anonüümne – saad käia jõusaalis või rühmatrennis ka nii, et keegi sind ei märka.“
Oscar ise pole veel rajale läinud. Ta on entusiastlik, aga väga range – kätekõverdus tuleb teha nii, et rindkere puudutab maad. Kükk on siin sügav, mitte poolkükk nagu bodypumpis. „Ei varasta, lõpuni välja!“ kõlab temalt silmapilk korrigeeriv korraldust, kui tehnika väsimusest loperdama hakkab. Kehvasti tehtud kordus aga ei loe, see tuleb lihtsalt uuesti teha, ei mingit halastust.
Kui ma esimest korda crossfiti treeningu lõpetasin, ma olin siruli maas ja mul oli vere maitse suus! Aga esimene mõte oli: milla jälle saab? Praeguseks olen crossfti fänn olnud aasta, see on siuke sõltuvus kohe! Iga kord on väljakutse, sa ei tea kunagi mis sind ees ootab. Crossfit kompenseerib täielikult jõusaalitreeningud, mida harrastasin varem. Annab tugevad lihased, hea vormi ja vastupidavuse ning sa saad mõõta, kuidas jõud kasvab. Seal trennis tundub, et maailma kõige raskemad harjutused on kokku kogutud ning sa teed nii palju kordusi, et see ei tundu üldse võimalik. Kõigil on rakse, samas on see iga-mehe-trenn, kus saad pingutada just nii palju nagu sa suudad. Iga kord on nii, et võhm on väljas, oled peaaegu surnud, aga alla ei anna - sa pead üle finišijoone saama. Minu soovitus neile, kes tulevad esmakordselt trenni oleks: Kuula treenerit! Ja pinguta rohkem, hambad risti! Mul pole kunagi peale trenni olnud tunnet, et pingutasin üle. Pigem on kahju, kui olen sajast protsendist kümme varuks jätnud - oleks võinud endast kõik anda! Kõige mõttetum asi trennis on endale valetada, kui sa tegelikult oleks suutnud rohkem.
Kõik käte peal
„Treening ongi tavaliselt liiga mugav ja liiga lihtne,“ teatab Oscar rahulikult. „Meil siin on vastupidi – iga treening on väljakutse ja katsumus. Paneme sind tegema asju, mida sa poleks kunagi arvanud suutvat. Kõik seisavad käte peal ja hüppavad 70 cm kasti peale, paljud ei julge seda alguses teha. See ongi asja mõte – treenid keha, aga ka julgust ja vastupidavust. Nihutame nii kehaliste võimete kui ka vaimse vastupidavuse piire – iga järgmine kord talud rohkem, suudad ennast rohkem kokku võtta. Õpid leidma endas jõu, et ka viimased kordused ära teha.“
Minuga toimub treeningus kummalisi asju. Suudan jätkata ka veel pärast seda, kui kolm korda olen väsimusest sõna otseses mõttes põrandale kukkunud. Kui kõik valmis, olen totaalselt küps! Kuid juba 15 minutit hiljem taas energiat täis ja valmis tegutsema. Lihased saavad siiski korraliku ehmatuse osaliseks ning annavad valusasti tunda tervelt kaks päeva pärast treeningut.
„See ongi tavaline, et mõne treeningu järel trepist ei käi ja voodist välja ei saa,“ ütleb üks heas vormis noormees kaasvõitlejate ridadest. „Kuid keha kohaneb. See, kui kiiresti siin vorm paraneb, on fenomenaalne, see ei sarnane ühegi teise treeninguga.“
Crossfiti saal ise on spartalik kast, kus olemas kõik treeninguks vajalik, aga ei midagi liigset. Kuid pingutajad on nagu perekond – keegi anna alla ning see hoiab moraali kõrgel. Iga tund on võitlus enesega.
„Veame seda kolmekesi, mina Oscar ja Edvin Verhogljad,“ tutvustab Anni. Algselt oldi lihtsalt fännid, kuid pärast kolm-neli aastat treenimist tekkis tunne, et aeg on küps oma saali avamiseks. „Crossfiti treeneripaberid tegime Soomes, Eestis neid ei saagi teha. Crossfit ei ole meile töö, see on meie elustiil. See on nii äge maailm, kus kunagi väljakutsed otsa ei saa ning lagi vastu ei tule. Ning sa näed selgelt oma edusamme, me mõõdame kõike ja paneme tulemused kirja.“ Mina saan SC2 kava puhul tulemuseks 33:10. Anni ja Oscari sõnul on see esimese katse kohta igati korralik saavutus.
Jõud ja hea vorm ilma jõusaalita
Aga kas see hasartne ülepingutamine ei ähvarda vigastustega? Selgub, et suisa vastupidi. Suurem osa vigastusi tuleb valest tehnikast ning koormusvigastused ühekülgsest treeningust. Crossfitis on iga tund uus väljakutse – trenni tulles ei tea sa iial, mis ees ootab. Ning treener ei luba sul ainsatki liigutust valesti teha. „Teed ühe tunni intensiivselt vale tehnikaga kükke ja ongi põlvevigastus käes,“ ütleb Oscar tõsiselt. „Siia tullakse pigem taastuma ühekülgse treeningu vigastustest. Paljud on saanud üle põlve- või seljahädadest, tugev lihaskond on hea rühi ja tervise alus.“
Tiimikaaslaste pealt on näha, et lihased arenevad siin nii treenides nii nähtavalt kui ka tuntavalt, ometi on metoodika traditsioonilisest jõutreeningust täiesti erinev. „Jõusaalis tegutsed individuaalselt, aga siin me pingutame nagu üks tiim,“ selgitab Anni. „Intensiivsus on kõrge, õpime uusi oskusi ja kõige taga on teadus – keha areneb kiiremini ja mitmekülgsemalt, kui tal pole võimalik harjuda. Kulturismis sa vastupidi aina kordad ja kujundad lihast, et see näeks lihtsalt hea välja. Siin treenime end tugevaks päris elus, et sa mitte millegagi hätta ei jääks!“
Mul on isiklik kogemus ja eduelamus nüüd käes. Aga ikkagi – miks peaks tänapäeva maailma mugavad inimesed tulema vabatahtlikult trenni, mis on nii üle mõistuse raske? Keegi ei sunni ju tagant?
„Aga miks inimesed mäe otsa ronivad?“ küsib Oscar naerdes vastu. „See on inimese ürgses loomuses. Sa tahad teada, kas sa suudad!“
Crossfit
Treeningprogramm oli algselt kasutusel ainult USA erivägedes ja politseis, kuid on tänaseks saanud üle maailma ülipopulaarseks. Fookus on funktsionaalsete võimete mitmekülgsel arendamisel, mida reaalelus rakendada. WOD ehk workout of the day on alati erinev, rutiin puudub. Intensiivsus on kõrge ning treeningu kestus 45-60 minutit. Sobiv sagedus on 3x nädalas. Treenitakse vastupidavust, lihasvastupidavust, jõudu, plahvatuslikku jõudu, kiirust, painduvust, osavust, koordinatsiooni, tasakaalu ja täpsust.
Crossfit boksid Eestis: Crossfit Viimsi, Crossfit Tallinn, Crossfit Taru
Crossfit Peetri (Spot of Tallinnas). Kõige uuem saal avas äsja uksed Pirital.
Profitasemel võistlusele Crossfit Games USAs pääseb iga aasta 40 maailma tippatleeti. Sõel on väga tihe - veebipõhistel avatud kvalifikatsioonidel osaleb iga aasta rohkem kui 500 000 inimest.