Postimehe aruanne ja galerii: miks sai Eesti Soome käest ülivalusa kaotuse?

Eesti meeste jalgpallikoondis võõrustas UEFA Rahvuste liiga C-divisjoni teise alagrupi kolmandas voorus Lilleküla staadionil 8087 pealtvaataja ees Soomet ja kaotas 0:1 läbi Teemu Pukki 90.+1. minuti värava.

Soome oli esimest korda väravale väga lähedal 31. minutil, kui Sergei Zenjov tegi rumala vea, mis andis vastastele soodsalt positsioonilt karistuslöögi. Palli taha asunud keskkaitsja Joona Toivio vinditas palli kenasti üle müüri, ent Eesti õnneks tabas see posti.

Eesti parim võimalus avanes 42. minutil, kui kapten Konstantin Vassiljev pääses karistusala joonelt sinna põrganud lahtist palli tulistama. Soome väravavaht Lukas Hradecky pallini ei ulatanud, aga väravajoonel jäi sellele ette kaitsja Jukka Raitala, kes päästis Soome kaotusseisu jäämisest.

Teisel poolajal jäid head väravavõimalused pikalt peitu. Soome vahetusmees Glen Kamara oli lähedal 86. minutil, aga kavala vintpalli koukis Mihkel Aksalu ülevalt nurgast välja. 88. minutil pääses peaga ohtlikult löögile Joona Toivio, aga pall lendas Eesti väravast napilt mööda.

Need olukorrad olid selge ohusignaal, et rohkest kaitsetööst väsinud Eesti on vajunud liiga madalale. Neljast kohtuniku antud üleminutist esimesel realiseerus see oht kaotuseks, kui Inglismaa esiliigaklubi Norwich City ründaja Teemu Pukki värav tõi Soomele 1:0 võidu. Ats Purjel avanes veel võimalus viigistamiseks, aga Bundesliga tippklubi Leverkuseni Bayeri puurivaht Hradecky tõrjus.

Postimehe märkmed kohtumisest:

Neetult ja tohutult kahju! Eesti koondisel olid vigastuste tõttu puudu Ragnar Klavan ja Mattias Käit ning võistluskeelu tõttu Karol Mets. Nad on rahvusmeeskonna kolm kõige tähtsamat mängijat. Eesti paratamatult piiratud mängijatevaliku puhul annab tunda iga puuduja. Kolme põhi- ja võtmemehe puudumine tähendab (väikest) katastroofi.

Sellises olukorras võidetud punkt, pealegi veel selgelt heas hoos oleva Soome vastu olnuks igal juhul kiiduväärt tulemus, aga sellest jäädi kõige valusamal moel ilma.  Eesti meeskond mängis 90 minutit vapralt ja korralikult. Viiemehelisest kaitseliinist loobumine ja neljase juurde naasmine suurendas selgelt Eesti mängijate mugavustunnet.

Platsil polnud vaja tegeleda mõtlemisega, mis on ülesanded harjumatu 5-4-1 asetuse puhul, vaid kõik tuli välja loomulikult. Tõsi, Eesti mängu polnud teab mis ilus vaadata, sest selle pakkumiseks hetkel lihtsalt võimeid pole. Punkt tulnuks koledalt, aga olnuks ikkagi punkt ja magus, aga sellest jäädi ilma.

Kolm 0:1 kaotust saanud Eestil on alagrupi viimase koha vältimiseks ja Rahvuste liiga C-divisjonist väljakukkumise vältimiseks vajatakse nüüd imet – eesseisvast kolmest mängust (kodus ja võõrsil Ungariga ja võõrsil Kreekaga) on vaja vähemalt nelja, aga ilmselt kuute punkti.

Inglismaa esiliiga sai lõpuks Norra esiliigast jagu. Eesti keskkaitsja Nikita Baranov oli esimesed 90 minutit fantastiline. Klaaris ära kõik olukorrad, nii lihtsamad kui ka keerulisemad. Paikas kaaslaste eksimusi ja hoidis Soome esiründaja Teemu Pukki kontrolli all. Aga 90.+1. minutil Baranov libastus, kui magas maha Pukki spurdi karistusalasse.

Jah, etteheiteid saab teha ka esimesest nurgast löögi sisse lasknud Mihkel Aksalule, aga olukord algas Baranovist. Tema mängib Norra esiliigaklubis Sogndal, Pukki Inglismaa esiliigaklubis Norwich City. Nende kahe liiga tasemevahe on tohutu ja kvaliteet pääses tolles ühes situatsioonis maksvusele.

Mis polnud ju üllatav, sest Pukki lõi mõlemad Soome võiduväravad ka mõlemas septembrikuu mängus, kui võideti Ungarit 1:0 ja Eestit 1:0.

On ainult üks Konstantin Vassiljev. Vahet pole, mis on aastaaeg, kes on Eesti peatreener, millisel positsioonil Kostja mängib või kas ta saab koduklubis platsile, aga Konstantin Vassiljev on Eesti koondise jaoks asendamatu mängija. Mitte tingimata selles mõttes, et ilma tema osaluseta pole suur lootust head tulemust saavutada.

Küll aga selles mõttes, et ühelgi teisel Eesti jalgpalluril pole sellist geniaalset jalgpalliaju nagu Vassiljevil. Kostja tänane esitus oli tema standardite järgi praagirohke (ebavassiljevlikke valesööte oli päris mitu), mis paraku mõistetav, sest koduklubi on ta pagendanud Poola tugevuselt kuuendasse liigasse ning tunnetuse kadumine on vältimatu.

Aga ikkagi suutis Vassiljev paiguti oma geniaalsust demonstreerida – näiteks 14. minutil suutis ta keskväljal ülikeeruliselt mängitavast pallist välja nuputada ja edukalt sooritada peasöödu. Kõik teised Eesti vutimehed proovinuks tolles olukorras palli jalaga surmata, aga Kostja mitte. Ning minut hiljem, kui soomlased jätsid Eesti karistuslöögi puhul müüri tegemata, kasutas Vassiljev selle hoobilt ära, andes ootuspärase tsenderduse asemel ülitugeva ja -terava palli värava eest läbi.

Eesti fännid andsid lahingu! Eesti koondise toetajad olid Lillekülas ammendavas vähemuses. Soome fännidele eraldatud otsatribüünil oli silma järgi hinnates vähemalt kaks korda rohkem rahvast kui Eesti omal. Tõsi, kokkuvõttes olid Eesti toetajad staadionil ikka kerges ülekaalus, aga laulmisel-hõikamisel maksab just fännitribüüni mass.

Kui Soome fännid end kokku ja kätte võtsid ning häält tegid, oli tulemus võimas. Ilmselgelt nautisid Öökullide (Soome koondise hüüdnimi) toetajad teadmist, et nad on ametis Soome jalgpallirekordi püstitamisega – kunagi varem pole Soome koondist võõrsil-mängul toetanud nii palju fänne kui täna Tallinnas (ca 3000).

Aga Eesti toetajad andsid soomlastele vahva lahingu. Ilmselt mõjus Soome fänniarmee mobiliseerivalt, sest ka Eesti laule ja hõikeid oli kuulda päris kenasti. Kindlasti aitas häälekusele kaasa ka meeskonna parem esitus. Ning avavile eel lahtirullitud «Tervitame Öökulli» plakat oli muhe!

Tõsi, viimane sõna jäi siiski soomlastele, kes said lõpuvile järel kapten Tim Sparvi dirigeerimisel tähistada kolmandat võitu ja täisedu. Põhjanaabrid tunnevad praegu sarnast ekstaasi nagu meie 2011. aasta sügisel.

Mängujärgsed kommentaarid:

Eesti peatreener Martin Reim: 

«Ausõna, me kõik selles meeskonnas vihkame kaotamist. Eriti kui oled kolm korda järjest niimoodi 0:1 saanud. Meil on alati omad võimalused olnud, kuid alati on vastane olnud natuke parem ja kvaliteetsem ning selle ühe olukorra leidnud. Meie aga pole. Kui ise ees üldse ei löö, on raske võita ja isegi viigistada,» kahetses Reim.

Soomlased olid tema sõnul Eestist paremad eelkõige füüsiliselt ja enesekindluselt. «Nad on praegu heas hoos ja niimoodi sünnivad asjad natuke kergemini. Aga peamiselt jäime alla füüsiliselt. Selle tulemusel olid eriti viimased 15 minutit ikka väga keerulised. Kui ise palli kätte saime, kaotasime selle kohe väga kiiresti,» lahkas Reim. «Kaitse ja rünnak käivad tänapäeva jalgpallis lahutamatult käsikäes. Lõpuks oli see surve juba nii tugev, et nad leidsid selle ühe saatusliku läbisöödu.»

Koondise peatreener ei kahetsenud taktikalist valikut ehk neljamehelisele kaitseliinile üleminekut. «Isegi tulemust ja mängu käiku teades ei teeks ma plaanivalikus midagi teisiti. Meil on keerulised hetked – mitu võtmemängijat ja liidrit oli puudu. Seda arvestades ei olnud võimalik mängu liigselt avada. Kokkuvõttes kõik see minu arvates toimis, me ei jäänud enam vähemalt keskväljal vähemusse. Lihtsalt midagi pole parata, kui vastane on natuke võimsam.»

Valikmängus esmakordselt põhikoosseisu ülendatud Rauno Sappineni päevatöö kohta lausus ta: «Ma ei ütle tema kohta ühtegi halba sõna. Ta võitles ja oli igati mehe eest väljas. Kindlasti oli aus talle see võimalus anda. Aga samas nägi ka nii tema kui teised, et koondiste tasemel jalgpall on kõrgetasemeline. Ei ole päris nii, et hüppad Hollandi esiliigast siia ja hakkad kohe paugutama. Aga kindlasti on ta teinud sammu edasi ja saab veel võimalusi.»

Peatreener vaatas tulevikku: «Oleme proovinud erinevaid ründajaid, erinevaid ründekolmikuid, -nelikuid ja isegi –viisikuid. Peame kindlasti edasi uskuma. Ühel hetkel lihtsalt peame kaane maha saama. Ajame rinna kummi, pea püsti ja hakkame valmistuma esmaspäevaks mänguks Ungariga.»

Soome peatreener Markku Kanerva:

«Muidugi olen täna õhtul väga õnnelik mees. Me kõik oleme väga õnnelikud mehed. Eelkõige muidugi suurepärase tulemuse, aga ka imelise toetuse pärast. Meie fännid lõid meile tõesti justkui kodumängu tunde,» rõhutas Kanerva.

Ta tõstis esile meeskonna töömoraali. «Eesti tegi meie elu raskeks. Eriti teisel poolajal keskendusid nad meilt vähimagi ruumi äravõtmisele. Aga olime äärmiselt kannatlikult ja ma tunnen selle üle suurt rõõmu. Meil ei olnud küll palju kindlaid võimalusi, aga lõpuks jõudsime oma hetke ära oodata. Arvan, et väärisime võitu,» hindas Kanerva.

Ta märkis, et Eesti taktikaline uuendus ei üllatanud teda. «Olin valmis, et Martin Reim muudab pärast Turu-mängu midagi ja läheb viieselt kaitseliinilt üle neljasele. Nii läkski. Teisel poolajal muutus ta skeem meie surve all selgelt 4-5-1ks. Kiidan Eesti kaitsemängu, aga ka enda poiste iseloomu. Vaimutugevus on selle meeskonna suur trump.»

Kui Eesti on alustanud kolme 0:1 kaotuse, siis Soome omakorda kolme 1:0 võiduga. «Tabeliseis on hea ja meie suur unistus ajalugu teha endiselt elus. Aga kaks rasket mängu on ees. Ja isegi juhul, kui meil tõesti õnnestub alagrupp võita, ootab veel kaks rasket mängu,» muigas Kanerva.

Postimehe blogi:

Enne mängu:

Eesti on Euroopa jalgpalli Rahvuste liigas pidanud kaks kohtumist: 8. septembril jäädi koduväljakul 0:1 alla Kreekale ja kolm päeva hiljem sama tulemusega võõral väljakul Soomele. Seega paikneb Eesti neljaliikmelises alagrupis kindlalt null punktiga viimasel kohal. Juhib täisedu ehk kuue punktiga Soome ning Ungari ja Kreeka on kogunud võrdselt kolm silma.

Eesti koondise peatreener Martin Reim rõhutas mängueelsel pressikonverentsil, et kuigi kõige tähtsam on hakata lööma väravaid, siis samas ei tohi unustada kaitsetööd. «Meil on nüüd võimalus kodus parandada vead nii kaitses kui ka rünnakul. Soome on alagrupi liidrina soosiku rollis, aga kodumängus tuleb punkte võtta, kui soovime alagrupis üldse mingit kohta püüda,» sõnas Reim. «Enne plaanide tegemist tuleb vaadata mängijaid, kes need ellu peavad viima. Lähtume oma mängijatest, et nende tugevused mängudes esile tuua, sest siis on tõenäosus heale tulemusele suurem.»

Sinisärkide rivistusest jäävad vigastuse tõttu eemale mitmed põhimehed, nagu näiteks kapten Ragnar Klavan, Mattias Käit ja Enar Jääger. Karol Mets peab kohtumise Soomega jätma vahele kaartide tõttu. «Iga koondiseringi mängija on oluline, eriti põhimehed. Aga praegu on olukord, kus peame leidma väljakul teisi lahendusi ja proovima teisi mängijaid. See on nende koht end tõestada. Mängijad tahavad ju alati võimalust põhikoosseisukoht endale võidelda,» sõnas Reim ja kinnitas, et kõik koondisesse kutsutud mängijad on täie tervise juures ja valmis Soome vastu mängima.

Mida on vaja, et reedel Soome vastu tulemus teha? «Kõik on nõus, et esimene võti on, et peame hakkama ka väravaid lööma. Aga samas ei tohi unustada, et ainult sellest võitmiseks ei piisa. Kaitse peab paigas olema ja see, et mõlemad peavad toimima, teevadki mängu keeruliseks. Peame leidma hea tasakaalu ja rütmi, et õigel ajal hästi rünnata ja õigel ajal võistkondlikult kaitsta.»

Soome koondise juhendaja Markku Kanerva: mängijad on pärast kahte võitu rohkem motiveeritud

Soome peatreener Markku Kanerva sõnas mängueelsel pressikonverentsil, et pärast kahte võitu on kohtumiseks Eestiga lihtsam valmistuda. «Mitmed asjaolud on võrreldes võistluse algusega paremad. Näiteks mängijad on rohkem motiveeritud. Aga meie eesmärgini – jõuda EM-finaalturniirile – on veel pikk tee minna. Rahvuste liigas on veel neli alagrupimängu pidamata.»

Eesti suurim proovikivi värava(te) löömise kõrval saab ilmselt olema Soome ründaja Teemu Pukki pidurdamine. Kanerva kommentaar esiründaja õnnestumistest: «Selle taga on terve võistkond, sest ründaja vajab väravavõimalusteks teiste mängijate abi. Meie skeem peab välja tooma meie mängijate parimad oskused. Lisaks on kasu, kui mehed tulevad koondisesse suure enesekindlusega. Skeemi paika pannes proovime leida põhimõtted, mis soosiksid võimaluste teket. Küll tuleb öelda, et Pukki realiseerimisprotsent on olnud kõrge.»

* * *

Täna peetakse üle Euroopa seitse Rahvuste liiga kohtumist, sealhulgas A-divisjoni lahingud Belgia – Šveits ja Horvaatia – Inglismaa. B-divisjoni ainsas mängus lähevad vastamisi Austria ja Põhja-Iirimaa ning C-divisjonis kohtuvad Eesti alagrupikaaslased Kreeka ja Ungari. D-divisjonis madistavad Valgevene – Luksemburg ja Moldova – San Marino.