Skandaal tõstmise MMil: korraldajad nimetasid koondise treeneriks steroide söönud valemängija

Ümürbek Bazarbajev võistles edukalt 2012. aasta olümpiamängudel, kuid jäi kolm aastat hiljem MMil vahele dopinguga.

FOTO: Mike Groll / AP / Scanpix

Kui tavaliselt ei soovi ükski sportlane, veel vähem spordialaliit end dopingutarvitamises süüdi mõistetud treeneriga siduda, siis Türkmenistanist leiab paraku erandeid. Eile Ašgabatis lõppenud MMi eel abistas võõrustajate koondist pikka aega Ümürbek Bazarbajev, kes kannab dopingupattude eest nelja-aastast karistust, vahendab portaal Insidethegames.biz.

WADA andis ajakirjanikele üle materjalid, millest nähtub, et neljadel olümpiamängudel võistelnud Bazarbajev, kes on üks riigi kuulsamaid sportlasi, nimetati juba 2016. aastal ehk nelja-aastase keelu esimesel aastal koondise abitreeneriks. Nüüd ähvardavad nii teda kui ka Türkmenistani alaliitu sanktsioonid.

Rahvusvahelise Tõsteliidu (IWF) veebilehelt selgub, et naiste 55 kg kaalukategoorias MMil isikliku rekordiga seitsmenda koha saanud Kristina Šermetova treeneriks on märgitud keegi Ümürbek Bazarov. Tegelikult on tegemist sellesama 37-aastase Bazarbajeviga, kes andis 2015. aastal Houstonis peetud MMil anaboolseid steroide sisaldanud dopinguproovi.

Neljast aastast saab kaheksa?

Mees sai kuni 2019. aasta 10. detsembrini kehtivad võistluskeelu ning ei tohi vastavalt WADA koodeksile selle ajani tõstmise juures mitte mingil moel tegev olla. Sportlasele, kes seda keeldu rikub, määratakse reeglite järgi uus ja täpselt sama pikk karistus, mis hakkab kehtima algse karistuse lõppkuupäeval. Nii pikeneks Bazarbajevi keeld praeguse seisuga juba 2023. aasta lõpuni.

Samuti võib IWF määrata karistuse Türkmenistani Tõsteliidule. IWFi peasekretäri Attila Adamfi sõnul tuvastasid nad juba enne MMi, et Bazarbajev tegutseb treenerina. Mehe vastu algatati menetlus, mis praeguse seisuga alles käib. Ühtlasi kontrolliti, et ta ei oleks MMil treenerina üles antud. Akrediteeringust jäi Bazarbajev igatahes ilma.

Piiri tagant Türkmenistani uudiseid kajastava portaali gundogar.com väitel edastasid nad kogutud tõestusmaterjalid WADA-le ja IWFile augustis, kusjuures samal ajal hakkas Bazarbajevi nimi ametlikest dokumentidest kaduma. Tõenäoliselt viitab see, et tõsteliit oli uudisest teadlik ja otsustas dopingutreeneri osalust varjama asuda. Tõendid näitavad aga, et veel tänavu augustis viibis Bazarbajev Gruusias koondise MMi eelses laagris.

Legendistaatuse asemel põlualuseks

Bazarbajevist pidanuks saama esimene tõstja, kes lööb kaasa viitedel olümpiamängudel. 2000. aastal Sydneys debüteerides sai ta nulli, ent 2004. aastal Ateenas, 2008. aastal Pekingis ja 2012. aastal Londonis pääses esikümnesse.

Tegu pole esimese skandaaliga, mis MMi korraldajaid tabab. Türkmenistan andis esialgu tiitlivõistlusele üles koguni 20 sportlast, kuid see nimekiri kärbiti kaheksale, sest ülejäänud tõstjad ei olnud dopinguvastase võitluse andmebaasis oma asukohta piisava tihedusega üles märkinud ja neid polnud võimalik kontrollida.

Gundogar.com saatis Bazarbajevit puudutavad küsimused ka Türkmenistani tõsteliidu presidendile Bernidjaz Mijatijevile, kuid vastust ei saanud. «Alaliit ei saa kindlasti olulisi otsuseid langetada, ilma et riigi kõrgem võim neid heaks kiidaks,» selgitas portaali toimetaja Boris Šihmuradov. «Mijatijev on aga Türkmenistani valitsuse asevälisminister ja riigi presidendi poja lähedane sõber.»

Tagasi üles