Olümpialegend Michael Johnson pidi insuldist taastumiseks minema tagasi sportlaspõlve rütmi
/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
19. november 2018, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/19/11585740t1h4096.jpg)
Jooksulegend Michael Johnsonit tabas septembris miniinsult. Praeguseks on ta suutnud sellest peaaegu täielikult taastuda, vahendab BBC.
Johnsonil kulus Atlanta olümpiamängudel 200 meetri läbimiseks 19,32 sekundit. Pärast insulti haiglas ringi jalutades võttis tal sama distants aega esimese hooga 15 minutit. Järgmine kord juba natukene vähem ja nii edasi.
«Ma tegin väikeseid edusamme ja see andis mulle lootust,» rääkis Johnson hirmsast elamusest. «Ma ütlesin oma naisele, et ma olen veendunud, et suudan täielikult terveneda ja mitte ainult seda, aga kiiremini kui keegi varasemalt. Ma teadsin, et taastumine kätkeb endas rasket tööd, keskendumist ja pühendumust. See on midagi, millega ma olen väga tuttav.»
Peaaegu kolm kuud hiljem on Johnson enda sõnul peaaegu täielikult paranenud, aga mälestused kogetust jäävad. Insuldipäeval tegi 50-aastane sportlane kodus trenni, kui tundis järsku oma vasakus kehapooles surinat ja otsustas haiglasse minna. Diagnoos oli hirmuäratav.
«Kui mulle öeldi, et ma sain insuldi ja ei suuda käia, tundus kõik järsku väga tõsine. Sa hakkad mõtlema: «Milline küll mu elu edasi olema saab? Milline on mu elukvaliteet? Kas ma saan end ise riietada? Kas ma saan endaga ise hakkama või peavad lähedased mu eest hoolitsema?»» meenutas jooksulegend.
«Arstid ütlesid, et parim lootus paraneda on kohe taastusraviga alustada. Kaks päeva pärast insulti tõusin voodist teiste abiga püsti ja läksin käimistoega haigla peale jalutama. Iroonilisel kombel oli sel jalutuskäigul pikkust umbes 200 meetrit – võtsin aega ja mul kulus selle läbimiseks umbes 15 minutit,» jutustas Johnson ja lisas et ta tundis tegelikult igal sammul, kuidas keha taas kõndima õpib.
Sportlasdistsipliin tuli sel hetkel ainult kasuks. «Järgmised paar nädalat läksin ma tagasi olümpiasportlase meelsusesse ja keskendusin, et iga trenn oleks maksimaalselt hea ja aitaks mind üha edasi ja edasi,» rääkis Johnson. «Taastasin oma koordinatsiooni ja tasakaalu, mille olin kaotanud. Jõudu ma ei kaotanud. Siis hakkasin taas korralikult käima, siis veidi dünaamiliselt treenima ja siis jooksma.»