Läti peatreener Avo Keel: Eesti on alagrupis kui loodusõnnetus

Avo Keel Läti koondise mängus Iisraeliga

FOTO: cev.lu

Et Eesti võrkpallimeeskond on Läti ja Iisraeli (2x) alistamisega juba kindlustanud endale koha järgmise aasta EM-finaalturniiril, on pühapäevases Eesti-Läti kohtumises tulemust püüda vaid ühel eestlasel, lätlasi juhendaval Avo Keelel.

Kui naistel saavad EMile kõigi alagruppide kaks parimat, siis meestel on süsteem keerulisem: seitse grupi esikohta ja viis parimat teist kohta. Et matemaatikat veel keerulisemaks muuta, on kaks alagruppi, sealhulgas Eesti ja Läti oma, kolme, ülejäänud neljaliikmelised.

«Püüdsin natukene vaadata ja arvutada, aga see on täiesti tulutu tegevus. Keegi ei tea, kuidas siin teistes alagruppides mängud lähevad,» tõdes Keelgi, et kaks mängu enne valiksarja lõppu on seis kui puder ja kapsad.

Ometi on selge, et lätlased on omadega plindris: Iisraelile kaotati võõrsil 0:3 ja siis kodus Eestile 1:3. Viimasest kahest mängust vajatakse hädasti võite, aga Keel toob välja suure murekoha: «Kaks võitu ja kuus punkti võiks midagi positiivset tähistada, aga meie alagrupis on Eesti näol lihtsalt üks loodusõnnetus. Mis sa teed?! Aga vaatame – on varemgi nõrgemad tugevamaid võitnud.»

Et Eestil on mängida vaid Tartu publiku rõõmustamiseks võib Keele sõnul tema meeskonnale kasuks tulla. «See on kahe otsaga vorst. Kui pingeid peal ei ole, võib ju kõik väga hästi õnnestuda. Aga on ka vastupidiseid näiteid,» mõlgutas ta. «Kas meil on raske, sõltub sellest, millised mängijad millal mängivad. Ma arvan, et kõik eestlased käivad platsilt läbi, sest midagi mängus ju pole. Aga ega seal näiteks diagonaalide ja tempode puhul ju vahet ei ole, kes mängivad. Võib-olla kaks nurgameest on ülejäänutest kvaliteedilt nõrgemad.»

Keelel endal on mängu eel üks tõsisem probleem: diagonaalründajal Edvarts Buividsil on tagareie rebend ja ta ei saa mängudes Eesti ja paar päeva hiljem Iisraeliga kaasa lüüa. Treenerit see ei morjenda, sest ülesanne on niigi keeruline.

«See on üks harvasid juhtumeid, kus saan öelda sõnad, mille poolt ma ise väga ei ole: läheme platsile ja anname endast kõik. Mina tahaks ikka alati võitma minna, aga Eesti suguste vastastega peab nii võtma. Lähme platsile ja hakkame minema,» rõhutas Keel. «Mängime ära ja vaatame, kas meil on veel mingid šansid või mitte. Aga praegu vähemalt teoreetiliselt on ja neid läheme ka praktiliselt püüdma.»

Tagasi üles