Eesti suusamägedel langeb sõitjaid nagu loogu

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnnetus ei hüüa tulles. Mäel suurel kiirusel kukkuja kaotab inertsist kontolli keha üle ning saab paratamatult vigastada.
Õnnetus ei hüüa tulles. Mäel suurel kiirusel kukkuja kaotab inertsist kontolli keha üle ning saab paratamatult vigastada. Foto: Caro/Sorge/Scanpix

Liiga palju juhtub Eesti väikestel mäesuusamägedel valusaid traumasid, mis nõuavad kiirabi kohale kutsumist. Enamik neist õnnetustest oleks lihtsasti välditavad.

Põhja-Eestis tegutseva Karell Kiirabi analüütik-statistik Andrea Uustulnd lööb oma andmed lahti ning kirjeldab, mis on meedikuid eelmise kuu keskel kuraditosina päeva vältel Kiviõli suusakeskuse nõlvadele viinud.

12-aastane tüdruk kukkus suusatades põlvele; põlv turses, liikuvus piiratud.

17-aastane poiss kukkus lumelauaga sõites peaga vastu maad – mälukaotus.

12-aastane poiss kukkus suusatades – küünarvarre murd.

28-aastane mees kukkus suusatades õla peale – õlaliigese nihestus.

51-aastane naine kukkus suusatades – oksendas, kaotas teadvuse.

47-aastane naine kukkus õlale: valus, liigutada raske; aga tühistas kiirabi kutse – läks oma transpordiga EMOsse.

«Minu mälu järgi on vigastusega lõppenud suusatamisi veel ette tulnud,» lisab Uustulnd.

Jah, on küll.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles