Ravilast Hong Kongi - ühe hobuse teekond tippu

You Zhang ja Caesar Hong Kongis võistlustules. Foto: Erakogu

Pühapäeval, 17. veebruaril võis kogu ratsaspordimaailm jälgida Eurospordis eesti sporthobuse Caesari hüppeid Hong Kongis rahvusvahelisel CSI5* võistlusel.

Sadulas oli 17-aastane hiinlane You Zhang, kes tegi oma esimese 160 cm kahevoorulise takistussõidu ja kohe maailma paremiku hulgas, et saada osa 400 000 USD auhinnafondist. Meie hiinlane, nagu noormeest võiksime nüüd kutsuda, tegi ilusa sõidu, esimeses voorus oli ainult üks mahaajamine ja kui poleks olnud lisaks nappi normiaja ületamist, võinuks ta jõuda maailma parimatega konkureerides 4. kuni 12. kohale. Nüüd jäi kahjuks parima hiinlasena 13. kohale, oli esimene, kes auhinnarahast ilma jäi.

Paul Arguse töö hobuse võimete ja koostöövalmiduse arendamisel on jälle kord suurepärase tulemuseni viinud. Mäletame, kuidas ta 2017.a. tutvustas eesti sporthobuseid Lanakenis Maailma noorhobuste tšempionaadil, saavutades hobusel Ping Pong V 6. koha 5-aastaste hobuste klassis. Caesari müük Hiina noormehele on veel üks ja suurem õnnestumine, sest noore perspektiivika ratsaniku all sellisel alles alustaval, aga ambitsioonikal ratsaspordimaal on kõige lihtsam kiiresti tõusta ja kasvõi olümpiale jõuda.

You Zhang ja Caesar. Foto: Erakogu

Caesar sündis ja kasvatati üles Ravila lähedal Hinno Nokkuri talus. Maailma parimadki hobused sünnivad sageli väikestes taludes ja esimest kasvatajat, kes paaride valiku tegi ning varsa sai, hiljem ei teata ega mäletata. Meil see nii ei ole. Kui Paul Argus korraldas Caesari ja Donna lahkumispeo, oli ka perekond Nokkur kutsutud ja Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts autasustas võrdselt nii neid kui Pauli. Me ei ole unustanud, et juba Caesari ema Athena on samas talus sündinud, isa Cash oli Gunnar Klettenbergi võistlushobune 150 cm tasemeni.

Kogu Eesti hobumajandusele on Caesari juhtum õpetlik. Ka väga algajaid kasvatajaid peaks see innustama julgelt katsetama, iga hobuse omanikku otsima parimat teed või ratsanikku oma hobuse väärindamiseks, mõistma, mis on tooraine, mis pooltoode, ja kui pikk on tee lõpptooteni. Hea on teada, et märkimisväärne summa, mis hiinlased Caesari eest maksid, kulutatakse Perila ratsabaasi väljaehitamiseks.

Üldistades on meie hobumajandus selle sündmusega näidanud oma tugevust ja nõrkust. Tugevus, mida on märgitud rahvusvaheliseltki, on selles, et meil on parimad hobused sportlaste või kasvatajate omandis, sageli on sportlased või endised sportlased ise nende kasvatajad. Niisugune hobusekasvatuse ja ratsaspordi integratsioon toimub kogu Euroopas, aga on meil kiirem. Seesama nähtus on ka meie nõrkuse näitaja – hobumajandus elab ainult oma tööst ja sport on osa sellest tööst. Raha, mis Euroopa tippsporti, veel rohkem oma sporthobuste kasvatuseta Hiinas, Araabia maades ja mujalgi saadakse väljastpoolt hobumajandust, sponsoritelt ja riigilt, tuleb ise teenida ja parimad hobused sageli enneaegselt maha müüa. Sport ei saa nii kunagi olümpiale jõuda, hobusekasvatus toodab toorainet või pooltoodet, väga harva jõutakse lõpptoote valmimiseni Eestis. Aga nagu Caesar näitas, on meil potentsiaali ja kompetentsi. Isegi Eesti tutvustamiseks Hiinas on üks hobune, keda nüüd seal iga ratsutaja teab, võib-olla rohkem teinud, kui mõni Hiina vahet reisiv ametnik.

Artikli koostas Raigo Kollom (Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts)