Reportaaž: Vapra kolmiku vägev lõppakord

Merili Luuk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Kangur, Janar Talts ja Gregor Arbet annavad teatepulga üle nooremale generatsioonile. 
Kristjan Kangur, Janar Talts ja Gregor Arbet annavad teatepulga üle nooremale generatsioonile. Foto: Mihkel Maripuu

Esimest korda koondisesärk selga ning pärast ka elu esimest dopinguproovi andma – nõnda mäletab Gregor Arbet oma 17 aastat tagasi alanud koondisekarjääri. Kristjan Kangur paigutati aga nädal varem enne oma esimest koondisemängu Aivar Kuusmaaga ühte hotellituppa – põlvkondade erinevus ju rikastab! Janar Talts sai koondisesärgi selga kamraadidest kaks aastat hiljem, 2004. aastal, kuid semudest on ta nüüdseks koondisemängude arvuga mööda purjetanud. Eile oli aga kolme musketäri seikluste viimane vaatus. Kangur, Talts ja Arbet lõpetasid üheskoos oma vägeva koondisekarjääri ning seda kõige parema emotsiooniga, mida ühest mängust tunda saab. Olümpiahõbe ja MM-hõbe Serbia alistati taas. Seekord ühe punktiga. Teatepulk on järgmisele põlvkonnale üle antud! Postimees meenutab legendide viimast vaatust reportaažiga.

Nagu koondisemängude eel tavaks saanud, saavad enne soojategemist platsil oma võimaluse korvpallurite lapsed. Nõnda saavad nüüdki väike Kangur ja väike Arbet isade moodi palli korvi saata. Siis aga on hetk käes ning lavale astuvad suuremad.

Viimased patsutused, viimane hümn, õlad koos. Ent ei mingit pidulikku tseremooniat, viimast soojendust saadavad vaid saalis istuva Genka laulu «Meie mäng» sõnad: «Ja mu hing on sedasi, kossu küljes ja elan nii, ja sa kindlalt tead kedagi, kes hingab ja elabki, mängukirest kireni, pinges lõpuvileni!»

Kangur põrnitseb keskendunult põrandat, kuid meeskonnakaaslastelt patsutuse saanuna tuleb ta näole enesekindel naeratus. Koondise kapteni viimane algkoosseis. Läksime!

Eesti alustab kohtumist suurepäraselt: kahe minutiga pannakse serblased eksima ning kiiretest visetest ollakse ees juba 6:0. Publikut voolab igast sissepääsust juurde ja esialgu leitakse istekoht trepil. On, mida vaadata. Kuigi kaitselauas on ohumärke, ründavad eestlased isukalt. Ent Serbiagi ei oota: alguses eksinud Milos Teodosić saab paari minutiga käe soojaks ning viib kaugviskega juba rivaalid ette.

Teatepulk Drellile

Tiit Sokk peab oma lubadust («Poisid on ikka vormis ja ega ma neid mängima panna ei unusta!») ning mängitab esimesel veerandajal ka teisi vanameistreid Arbetit ja Taltsi. Annab võimaluse ka 18-aastasele Henri Drellile, kes veel enne platsile minekut saab näpunäiteid Taltsilt. Nüüd on noorte kord kastanid tulest välja tuua. Ja nad saavad sellega hakkama küll.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles