Postimehe aruanne Belfastist: heast plaanist sai vaat et harakiri (1)

Andres Vaher
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti jalgpallikoondis alustas EM-valiksarja kindla 0:2 kaotusega Põhja-Iirimaale. Aktivasse jäi üks väravavõimalus, passivasse Martin Reimi taktikavalik, mille nõrga koha võõrustajad halastamatult ära karistasid.

Järgneb aruanne, mida Postimees Windsor Parki staadionil Eesti duellis 2016. aasta EMil 16 parema sekka murdnud Põhja-Iirimaaga täheldas.

Reimi uus leid. Eesti peatreener Martin Reim rõhutas mängueelsel pressikonverentsil korduvalt: «Oleme teinud kindla plaani ja valinud mängijad lähtuvalt sellest, kes meie arvetesse sellesse kõige paremini sobivad.»

Veidi enne kohtumise algust imbus koondise tagalast välja info, et Reim läkitab kaardiväe lahingusse skeemi 5-2-1-2 järgi. Elu (ehk mäng ise) näitas, et reaalsuses kujunes Eesti formatsiooniks 5-2-3. Kolme kesk- ja kahe äärekaitsja ees patrullisid Karol Mets ja Artjom Dmitrijev, ülemises trios asetses Henri Anier paremal, Mattias Käit keskel ja Henrik Ojamaa vasakul.

Eeldatavalt oli Reimi põhiidee teha niiviisi võimalikult kahjutuks Põhja-Iirimaa keskväli. Enam-vähem samamoodi nagu Rahvuste liiga viimases kohtumises Ateenas, kus kompaktsus ja meeskondlik kaitse tõid Eestile 1:0 võidu Kreeka üle.

Suurim mure – ääred. Võis aimata – kui mitte öelda, et oli ette teada -, et valitud taktika suurimaks nõrkuseks kujuneb haavatavus äärtel. Mure süvenes, kui põhiparemkaitsja Taijo Teniste pidi soojenduse viimasel minutil reielihase vigastuse tõttu ravile minema ja Gert Kamsile algkoosseisus ruumi tegema.

Põhja-Iirimaa lõikas koha, kust nõelata, otsemaid läbi. Nii Kams paremal kui eriti Artur Pikk vasakul olid püstihädas. Sageli ei jõudnud kaaslased neid ka piisavalt kiiresti ja tõhusalt toetama. Puhas õnn, et Paddy McNair paarikümne minuti möödudes järjekordse tsenderduse mõnelt meetrilt peaga üle Sergei Lepmetsa värava lõi.

Paraku jätkus võõrustajatel piisavalt kannatlikku meelt, et oma tundi oodata. Nende 56. minuti juhtvärav käis mängu käekirjaga lahutamatult kokku. Kamsi äärelt lendas tsenderdus kasti, kus Pikk ei jõudnud Niall McGinni piisavalt väledalt takistama – 1:0. Sel hetkel tuli tõeks võtta: kurb, aga äärmiselt loogiline.

Niall McGinni 1:0 värav.
Niall McGinni 1:0 värav. Foto: JASON CAIRNDUFF / Action Images via Reuters

Eesti ühe hambaga rünnak. Valgesärkide endi ründetegevus jäi äärmiselt juhuslikuks. Esimese vähegi läbimõelduma pallivaldamiseni jõuti alles 25 minuti möödudes – tulemuseks kohe Kamsi ohtlik läbimurre. Aga üldiselt jäädi loovuse ilmutamisel üsna lootusetult hätta. Kui taas võrrelda Kreeka-mänguga: ka seal valdas vastane palli umbes 70%-liselt, kuid Eesti suutis edurivimehi Lutsu, Zenjovi ja Sappineni leida märksa rohkem ja ohtlikumalt.

Suurt muutust ei toonud ka kaotusseisu jäämine ega Konstantin Vassiljevi pingilt sekkumine 68. minutil. 7,5 aasta eest oli just see käik samas olukorras Eesti päästnud ja toonud ajaloolise võidu. Kui Anier vaid kolm minutit hiljem üksi läbi pääses, lootis mõnigi romantik küllap juba: Belfasti ime kordub. Ent Anier rammis palli väravavahile pihta ning möödus veel kolm minutit, kui Põhja-Iirimaa kapten Steven Davis Eesti ametivenna Metsa vea järel penaltist võidu vormistas.

Steven Davis lööb penaltist 2:0.
Steven Davis lööb penaltist 2:0. Foto: Niall Carson / PA Wire/PA Images

Kahtlemata oleks liiga lihtne väita: Reim meeskonna ees ja mängijad tema sabas ebaõnnestusid üksnes valitud plaani tõttu. Realist mõistab, et mistahes plaaniga läinuks keeruliseks – ega’s Põhja-Iirimaa juhuslikult Euroopa tugevate keskmike sekka pole tõusnud ja kodus eriti head mängu näita. Kuid üks on raudkindel: Reimi valik ei õnnestunud. Harakiri see just polnud, aga pigem langeti sedapuhku omast võttest selili kui tehti osav võidukäik nagu Ateenas. Paraku osutus kurvalt prohvetlikuks Reimi enda öeldu: «Mängu eel tundub plaan alati väga hea, kuid tegelikkus selgub ikka väljakul.»

Paar seika platsi kõrvalt. Põhja-Iirimaa, kelle koondis seilab selges pärituules ja kus jalgpallitraditsioonid pikad ja pühad, ei teinud Eesti koondise elu väljaku ääres kardetult ebamugavaks. Täismaja publikut (18 176) küll laulis, aga toetus rohevalgele armeele – selline on siinse koondise hellitusnimi – polnud säärane, mis võtnuks vaenlase jala värisema. Ent Eesti vastuhakk oli liiga nüri ja Põhja-Iiri meeskond sai ka sõbralikus meeleolus ladusalt hakkama. Loodetud jalgpallibuumi ei olnud viimastel päevadel kohata ka Belfasti tänavatel.

Mängule eelnes ka üks omapärane seik. Põhja-iirlased tegid ettepaneku kanda Uus-Meremaa terrorirünnaku ohvrite mälestamiseks leinalinte. Eestlased nõustusid. Samamoodi käitusid EM-valikmängudes paljud teisedki koondised. Kuid mängupäeval ilmnes ühtäkki, et võõrustajad olid lintide korraldamise unustanud…

Mis saab edasi? Teisipäeval peab Eesti samuti võõrsil maavõistluse Gibraltariga. Põhja-Iirimaa võõrustab aga juba sel pühapäeval EM-sarja teises voorus Valgevenet, kes täna kaotas 0:4 Hollandis. Eesti järgmise valikmängu vastane on taas Põhja-Iirimaa, kellega kohtutakse 8. juunil Tallinnas. Kolm päeva pärast seda katsutakse Mainzis rammu Saksamaaga.

Holland alistas avamängus 4:0 Valgevene. 
Holland alistas avamängus 4:0 Valgevene. Foto: via www.imago-images.de / imago images / Pro Shots

Eesti mängib 2020. aasta EM-finaalturniirile pääsu nimel ühes alagrupis Valgevene, Saksamaa, Hollandi ja tänase vastase Põhja-Iirimaaga.

Varasemalt on Eesti Põhja-Iirimaaga kohtunud neljal korral. 2004. aastal teenis Eesti kodus 0:1 kaotuse, 2006. aastal võõrsil samuti 0:1 kaotuse. Enim on eestlastel ilmselt meeles mängud 2012. aasta EM-valikturniirist, kui kodus teenisime 4:1 võidu ning võõrsil mälestusväärse 2:1 võidu.

Eesti alagrupikaaslastest on täna võistlustules veel Holland ja Valgevene. Ka see mäng algab kell 21.45.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles