Saatuslik nädalavahetus Imolas: Austria F1 piloodi Roland Ratzenbergeri traagilisest surmast möödub täna 25 aastat

30. aprill 1994 - mõni hetk pärast Roland Ratzenbergeri õnnetust.

FOTO: facebook.com

Kuigi suurem osa maailmast seostab 1994. aastal Imolas toimunud Vormel 1 GP-d legendaarse Ayrton Senna hukkumispaigana, juhtus seal palju muudki. Soome väljaande Iltalehti F1 ekspert Jyrki Järvilehto meenutas maailma vapustanud võistlust ning kunagist sõprust varalahkunud Roland Ratzenbergeriga.

1994. aasta Imola GP treeningud algasid kõva pauguga kui Jordani tiimi kuulunud Rubens Barrichello paiskus hirmsa õhulennu järel Variante Bassa kurvis vastu seina. Kui brasiillane pääses kõiki asjaolusid arvestades kergelt, siis päev hiljem alanud kvalifikatsioonis Simteki tiimi kuulnud F1 debütandil Roland Ratzenbergeril sarnast õnne paraku ei olnud.

Alles kolmandal GP-etapil osalenud 33-aastase austerlase jaoks lõppes 30. aprillil 1994 toimunud kvalifikatsioon surmaga. Õnnetuses tõsise peavigastuse saanud Ratzenberger tunnistati hukkunuks kohe pärast haiglasse jõudmist.

Esitiib vajanuks kohest väljavahetamist 

Viimaste stardipaikade pärast võidelnud Ratzenbergerile sai saatuslikuks õnnetusele eelnenud ring, mil ta rajaäärest üle sõites esitiiba vigastas. Boksipeatuse asemel otsustas aga mees minna uuele katsele, et pühapäevaseks võistluseks võimalikult hea stardipaik välja võidelda. Suurel kiirusel lahti tulnud esitiib muutis tema auto juhitamatuks surmalõksuks ning austerlane rammis suurel kiirusel seina.

Roland Ratzenberger

FOTO: Facebook

Sümpaatse austerlase surm oli kogu maailmale täielik šokk, sest varasemast F1 surmajuhtumist oli selleks hetkeks möödunud juba 12 aastat.

Eriti puudutas juhtunu tollal Benettoni ridades võistelnud soomlast Jyrki Järvilehtot (tuntud ka nimega J.J. Lehto), kuna ta oli üks neist pilootidest, kes võis Ratzenbergerit tõeliseks sõbraks kutsuda.

«Olin just siis boksis ja ei näinud juhtunut otse, vaid kordusena. See oli mulle kõva pauk,» meenutas Järvilehto, kes järgneval päeval võisteldes ka ise avariisse sattus, kuid õnnelikult pääses.

Paljude arvates näidati Ratzenbergeri õnnetust telepildis üleliia palju. Eriti talumatu oli näha, kuidas kokpiti äärele vajunud austerlase pea kontrollimatult füüsikajõudude poolt siia-sinna paiskus. Kuid see polnud veel kõik: järgnevalt eksponeeriti telepildis sedagi, kuidas Ratzenbergeri elutu keha autost välja tõsteti ja kuidas talle esmaabi anti (kui päev hiljem Ayrton Senna hukkus, püüti teda kaamerapildis märksa vähem näidata).

«Tollal pidi F1 piloodi keha taluma autos palju rohkem kui nüüd, mil peatagune on märksa kõrgem ning kõik piloodid kasutavad kaelatuge. Kui siis õnnetult läks, võisid g-jõud mõjuda kehale saatuslikult,» nentis Järvilehto.

Vihase konkurentsiga alanud sõprus

Ratzenberger ja Järvilehto tutvusid juba 1986. aastal võisteldes Formel Ford-sarjas ning ka aastaid hiljem meenutasid mehed alati naerdes oma esimest kohtumist, Brands Hatchi Formel Ford Festivalil.

«Kasutasime Formel Fordis sama mootorivalmistajat, Inglismaist Minister Powerit, kes tootis Fordile moottoreid. Roland oli Fordis suur nimi, sest ta oli juba osalenud Inglismaa sarjas. Mina olin sõitnud vaid mandri-euroopas ning tulnud sel aastal Soome, Põhjamaade ja Euroopa meistriks,» rääkis Järvilehto.

«Mul tekkis seal mootoriga elektriprobleem. Kuna aga Roland nägi minus tõsist konkurenti, ning tal oli inglaste hulgas suur mõju, keelas ta neil mind aidata. Nii meie tutvus algaski. Naersime hiljem palju juhtunu üle, tõdedes, et selline see mäng kord juba on.»

Järgmisel aastal kolis Järvilehto Inglismaale elama, aga värskete sõprade ühendus katkes kuni 1990. aastani, sest Ratzenberger võistles vahepeal Jaapani vormeli sarjas, kus tegi hea sõiduga ka endale nime.

«Euroopast Jaapanisse minek on alati olnud riskantne, sest seal sõites unustatakse sind sageli Euroopas ära ning tagasitulek on seetõttu paganama raske. Roland tegi ära kõva töö ning sai preemiaks koha Vormel 1-s. Võin vaid kujutleda kui kõva töö sellele eelnes,» tunnustas Järvilehto kunagist sõpra.

Jyrki Järvilehto 1993. aastal

FOTO: Reuters/ScanPix

«Ta oli väga rahulik ja meeldiv sell, suur mõtleja. See õnnetus oli mulle valus löök.» 

Viimasel ühisel reisil lobiseti kõigest

Austerlase ja soomlase viimaseks ühiseks reisiks jäi sõit traagiliselt lõppenud võistlusele.

«Roland oli just ostnud uue Porsche ja sõitsime sellega Monacost Imolasse. Lobisesime sõiduajal kõigest. Roland rääkis Simteki uuest tiimist, selle muredest ning oma argipäeva tegemistest. Ta oli väga rahulik ja meeldiv sell, suur mõtleja. See õnnetus oli mulle valus löök,» tunnistas Järvilehto.

Tagasi üles