Põhjamaade parimad ratsanikud tulevad Kõrvemaale

Foto: Külli Tedre-Gavrilov

Kõrvemaal peetakse 28. - 29. juunil Balti- ja Põhjamaade meistrivõistluseid kestvusratsutamises. Lisaks jagatakse välja Eesti meistrivõistluste medalikomplektid kahes vanuseklassis. Võistlusel saab näha nii Eesti kui Põhjamaade parimaid ratsanikke ning hobuseid.

Kokku oodatakse Kõrvemaale kahe päeva jooksul võistlema ligi 70 ratsanikku ja hobust seitsmest riigist. Rahvusvahelistele klassidele lisaks, kus raja pikkused on 86 ja 124 km, on võistluse kavas ka rahvuslikud klassid, mille raames selgub Eesti meister kestvusratsutamises kõige vanemas ja juuniorite vanuseklassis.

Võistlus algab 28. juunil rahvuslike klassidega. 29. juunil on kavas põhivõistlus, kus jagatakse välja Eesti meistrivõistluste ning Balti- ja Põhjamaade meistrivõistluste medalid.

Kõrvemaal peeti esimene kestvusratsutamise võistlus 2011. aastal ja alates 2016. aastast on need rahvusvahelised. Maalilisel looduskaitsealal peetav mõõduvõtt on läbi aastate toonud kohale võistlejaid Soomest, Rootsist, Norrast, Leedust, Venemaalt ja Poolast. Nende aastate jooksul on saavutatud ka hea koostöö ning usaldus Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusega, Keskkonnaameti ning RMK-ga. "Kõrvemaa on tõesti ainulaadne. Kuna tegu on Põhja-Eesti loodukaitsealaga, oleme pidanud vastavate asutustega palju koostööd tegema, et meie rajad läbiksid lubatud piirkondi ning, mis samuti väga oluline – et me suudaksime loodust hoida," rääkis üks võistluste peakorraldajatest Katrin Liiv.

Kõrvemaa rajad on väga vaheldusrikkad. Isegi osalejad on märkinud, et kohati on need tehnilisemadki kui Haanjas, kus peeti samuti mitmeid aastaid kõrgetasemelisi kestvusratsutamise võistluseid. "Siin on väga erinevat maastikku, nagu nt rabasid, männimetsi, kruusateid, kitsaid puutumata metsaradu, liiva ja oose. Siin on palju sellist, kus inimene pole looduse poolt kujundatut korrastanud. See teeb ratsutamise Kõrvemaal väga huvitavaks," lisas Liiv.

Eesti kestvusratsutajad on pikki aastaid pakkunud Balti- ja Põhjamaade meistrivõistlustel tugevat konkurentsi ja toonud korduvalt koju kirkaid medaleid nii individuaalselt kui võistkondadena. Mullu, kui võistlus toimus Soomes, said kaksikvõidu Ines Beilmann ja Heigo Rohtla. Noorte ja juuniorite klassis võitis hõbemedali Elisabeth Kaldvee. Võistkondlikus arvestuses said meie ratsanikud seeniorite hõbeda ja noorte pronksi. Aasta enne seda naasis Leedust Kairit Järv kuldmedaliga seeniorites ning Annabel Kaldvee ja Merilin Kalbre kaksikvõiduga juuniorites. Lisaks võideti  tiimide arvestuses Põhja- ja Baltimaade meistritiitli seeniorites ja noortes, mis olid esimesed võistkondlikud võidud Eestile üldse. Muuhulgas võib veel mainida 2011. aastal Taanis saadud individuaalset (Virge Laur) ja võistkondlikku pronksi ning 2006. aastast võidetud individuaalset kuldmedalit (Heigo Rohtla).

Kestvusratsutamine on hobuse kiirus- ja vastupidavusvõistlus, mis paneb proovile ratsaniku maastikul ratsutamise oskused. Ratsaniku oskus hobust õigesti käsitleda mõjutab hobust ning võimaldab edukalt läbida erinevaid teekondi, mille pikkuseks on vastavalt raskusastmele 30 – 160 km. Võistlusel antakse ühisstart ja teekond on märgitud. Teel ei ole takistusi, kuid maastik vaheldub.

Võistluste ajal tuleb eriti hästi hobuse eest hoolitseda ja see on väga tähtis osa kogu võistlusest. Hobustele tehakse veterinaarülevaatus enne ja pärast sooritust ja ainult need hobused, kes läbivad veterinaarkontrolli edukalt, saavad arvessemineva tulemuse. Üle 40 km distantsid jagatakse ringideks ja veterinaarkontroll on iga ringi järel ja samal ajal on ka kohustuslik vaheaeg 20-40 minutit. Vaheaega ei loeta lõpptulemuse hulka.

Eestis peeti Balti- ja Põhjamaade meistrivõistluseid kestvusratsutamises esmakordselt 2013. aastal, kui võistlus toimus Haanjas.

Kestvusratsutamine sai Eestis suurema meediakajastuse osaliseks 2018. aasta kevadel, kui Padise kestvusratsutamise võistlusel osales Dubai kroonprints šeik Hamdan bin Mohammed bin Rashid Al Maktoum.