Hanno Pevkur EMi korraldamisest: meil on korvpalliliiduga saalide osas kokkulepe

Kui Eesti võrkpallimeeskond elas täna üle ebaõnnestumise, siis enne mängu välja hõigatud sõnum – võõrustame 2021. aasta EM-finaalturniiri – teeb kõigi spordisõprade südame kindlasti soojaks.

Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur, kas leppisite CEVi juhtidega eraldi kokku, et teha uudis teatavaks just enne tänast mängu Türgiga?

Euroopa alaliidu president viibib Tallinnas, et saada kinnitus: Eestil on tõsi taga. Kohtusime Tallinna linnapea, kultuuriministri ja täna siin saalis ka peaministriga. Ta sai selle veendumuse, et tal on valmisolek juba nüüd see uudis välja öelda.

Ametlik kinnitus saab tulla alles Euroopa kongressil Pariisis 27. septembril. Kuid sisuline otsus on tehtud. Järgmised kaks aastat tuleb nüüd teha kõvasti tööd. Vajame erasektori toetust, samuti peame linna ja riigiga nende abi täpse mahu kokku leppima. Aga jah, põhimõtteline nõusolek on nii riigilt kui linnalt olemas.

Tegemist on ju ajaloolise sündmusega, Eestis pole kunagi täiskasvanute tiitlivõistlust toimunud. Meie oleme valmis. Usun, et ka fännid on valmis. Ja kindlasti saab ka meie meeskond olema valmis.

Ka korvpalliliit taotleb 2021. aasta EM-finaalturniiri. Kui ka neil õnneks läheb, eraldaks neid võistlusi väga lühike aeg. Kas mängukohtade osas võib tekkida probleeme?

CEVi president vaatas üle nii Saku suurhalli kui ka Tondiraba halli. Tema hinnangul on mõlemad niivõrd valmis, et võiksime homne päev ükspuha kummas EMiga pihta hakata. Ta ei toonud välja ühtegi probleemi.

Kumb täpselt meie mängusaaliks saab, see selgub ilmselt sügiseks. Kui ka korvpallurid saavad korraldusõiguse, siis otsustab minule teadaolevalt FIBA (Rahvusvaheline Korvpalliliit), kummas saalis nende mängud peetakse. Korvpalliliit on samuti üles andnud nii Saku kui Tondiraba. Meil on korvpalliliiduga just selle väikese ajavahe tõttu kokkulepe, et ühes saalis mängib sel juhul üks ja teises teine.

Tähendab see, et olete valmis FIBA otsuse ees nii-öelda taanduma?

Meile meeldib Tondirabas väga. Pidasime seal kolm aastat tagasi mäletatavasti supermängu Lätiga. Nagu ütlesin, ka CEVi president jäi seal nähtuga rahule. Näiteks oli juttu, et kõrvalolevaid jääväljakuid saaks kasutada treeningsaalidena. Kompleksina sobiks Tondiraba meile tegelikult isegi natuke rohkem kui suurhall. Vennatapusõda ei hakka kindlasti toimuma.

Mis sai Eesti suurimaks trumbiks selle õiguse saamisel?

Euroopa võrkpalliliidu juhatuse suund on selge: ala kandepinda tuleb laiendada. Vaadates 2019. ja 2021. aastate finaalturniire, siis on korraldajariike kokku koguni 16. Mõlemal korral neli eri riiki meestele ja naistele. Põhjast kuni lõunani välja. See on väga suur number. Meie poolt on tunnustuse võitmiseni viinud eelkõige aga sihipärane töö.

Ühtlasi tähendab too teade, et meeskonna ettevalmistustsükkel saab olema kõigist varasematest EMidest erinev – koht finaalturniiril on juba taskus.

Seda jah, küll aga on meid ees ootamas MM-valikturniir. Samamoodi võtame jätkuvalt osa Euroopa Kuldliigast. Tasemel mängude puudust kindlasti ei teki ja meeskond saab püsida heas toonuses, et püüda kodusel finaalturniiril kõige kõrgemaid tulemusi.

Kas sellest, et juba täna sai teate kõva häälega välja öelda, võib järeldada: rahaline kindlus eri tasanditel on piisav?

Kui eelarve oleks kaks aastat enne turniiri koos, siis võiksin öelda, et olen õnnega koos. Loomulikult meil täna seda ei ole. Aga meil on teadmine ja kinnitus nii pea- kui kultuuriministri ja linnajuhtide poolt, et nad on valmis appi tulema. Usun, et see aitab meid ka eratoetajate kaasamisel.

Kas võimalikke tõmbetuuli ebastabiilsel poliitmaastikul sa ei karda?

Seda ei tea kunagi. Aga positiivse inimese ja optimistina usun, et iga valitsus mõistab, kui ajaloolise, olulise ja suure sündmusega saab tegemist olema.

Tagasi üles