Autoralli varjatud pool. Kuidas valmistuvad Eesti sõitjad eelseisvaks ralliks?

Autoralli on suur rahvapidu. Et pealtvaatajatele naudingut pakkuda ja rajale saada, peavad sõitjad selleks pea nädal aega ettevalmistusi tegema. Foto: Timo Anis

Autoralli MMi sarjas ja Eesti meistrivõistlustel käivad asjad veidi erinevalt, kuid suures pildis on tegevused sarnased. Ega saagi ju oodata, et iga kohalik sõitja suurt meeskonda omab ja maailma tipptasemel võistelda suudab. Vaatamata sellele ei saa ka Eestis lihtsalt autosse istuda ja rallit sõitma hakata. 

MMi sarja sõitjad enne rallit oma masina pärast muretsema ei pea – meeskond on kõik vajalikud osad välja vahetanud ja auto on parimas vormis alati ette valmistatud. Sõitjate ülesandeks on enne rallit leida testiperioodil vajalik seadistus, mida omakorda ralli ajal kasutatakse. 

Kuidas aga valmistutakse Eesti meistrivõistlusteks? Üldiselt remondivad ja hooldavad rallide vahel masinaid sõitjad ise, tihti koos mõne tuttava abilisega, kes oma vabast ajast abis on.  Mida lähemale ralli jõuab, seda pikemaks töötunnid lähevad. Tihtilugu lõpetatakse masina ettevalmistus alles rallinädalal. 

Seejärel on parimal juhul võimalik ka autot mõnel testisõidul proovida. Võrreldes MMi sarja tehasemeeskondadega on keskmisel Eesti sõitjal proovipäeva peamiseks eesmärgiks pigem sõidutunde saamine, testikilomeetreid koguneb umbes viiskümmend.

Ettevalmistuse hulka kuulub ka eelmiste aastate videote vaatamine – kuikatsed kattuvad, on hea meelde tuletada, kuidas kurvid autost paistavad. Ideaalis kuulub rallieelsesse aega ka selliseid päevi, kus koos kaardilugejaga metsas puhtalt legenditrenni tehakse ehk lihtsalt koos legendi koostatakse.

Rallile saabutakse tavaliselt kolmapäeval, kui õhtul saab käia ära dokumentide kontrollis. Seal  kontrollitakse litsentse, juhilubasid ja andmete õigsust, makstakse ära osalustasud, kätte saab ka kõik ralliks vajaliku, näiteks võistlusnumbrid ja roadbooki. Autoralli MMi sarjas lõpetatakse kolmapäeval üldiselt juba legendi kirjutamine, sest sellega tehakse algust rallinädala esmaspäeval. 

Neljapäeva hommikul suundutakse varakult kiiruskatsetele, et neid ralli ajaks üles kirjutada. Täiesti tavaline on, et rajaga tutvudes venivad päevad autos pea 12-tunnisteks. Kõiki kiiruskatseid läbitakse enne rallit kaks korda. Esimesel korral  kirjutatakse katsed legendivihikusse üles ning teisel korral üritatakse teha parandusi ja lisada vajadusel täpsustavat infot.  

Kui võrrelda katsekilomeetreid, mida sõitjad üles kirjutama peavad, siis Eesti rallidel tuleb neid tunduvalt vähem kui maailmas. Eesti pikimal rallil, Rally Estonial, on vaja kirja panna 81 kilomeetrit, näiteks Soome MMi rallil tuleb kirja panna aga veidi üle 165 kilomeetri kruusateid. Ainuüksi seepärast on ka MMi rallidel rajaga tutvumiseks antud üks päev rohkem kui Eestis.

Harri Rodendau ja Lauri Õlli Ford Escort MK2 on üks omalaadseim ralliauto, mida Eestis sõitmas näha saab. Foto: Ain Liiva

Pärast 12-tunnist tööpäeva autos ei saa veel õhtule – kaardilugeja peab puhastama ja korrastama päeval kirja pandud legendi. Paratamatult tehakse veel parandusi ja muudatusi, sest need peavad legendivihikus arusaadavalt kirjas olema. Õhtuti vaadatakse koos ka katsed uuesti videotest üle ning kontrollitakse veelkord legendi. Nii venivad rallisõitjate rallieelsed päevad tihti 15-16 tundi pikaks. 

Reede hommikul jätkatakse sealt, kus pooleli jäädi ehk alati jääb ka esimese rallipäeva hommikuks mõned kiiruskatsed kirjutada. Seejärel tehakse taas veidi tööd kirja saanud legendiga ning seejärel hakatakse valmistuma õhtuks, kui juba rajale kihutada saab.  Sinna vahele peab jääma ka aega, et hooldusalas telgid üles panna ja ralliautoga tehnilises kontrollis käia. Sellega aitavad õnneks rallile kaasa võetud abilised. 

Pärast kogu seda nädalapikkust sagimist saavad sõitja ja kaardilugeja istuda koos masinasse ning minna loodusjõudude ja kaasvõistlejatega rinda pistma. Kui üldiselt inimesed näevad rallisõitjate tegevust vaid kahel päeval, siis sellele eelneb pikk ettevalmistusperiood, millest tavavaatajal aimugi pole. 

Kahjuks leidub Eestis päris palju ka neid rallifänne, kes meie oma sõitjate pingutusi hinnata ei oska ja katsetelt pärast esimest kümmet kiiret autot lahkuvad. Palun võtke aega ja vaadake ka neid sõitjaid, kes tegelikult kogu oma vaba aja ja raha panustavad sellesse, et ühel nädalavahetusel nii enda kui ka pealtvaatajate rõõmuks kihutama tulla!