Eesti sporditeadlased võtsid laste kehalise kasvatuse luubi alla

Postimees Sport
Copy
Läbimõeldud tegevus on kehalise kasvatuse tundides ja vahetundides väga oluline
Läbimõeldud tegevus on kehalise kasvatuse tundides ja vahetundides väga oluline Foto: Vladimir Gerdo/Vladimir Gerdo/TASS/Scanpix

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased on võtnud eesmärgiks töötada koolilaste jaoks välja oskustepõhised mängud ja harjutused, mis sobiksid kasutamiseks kehalise kasvatuse tunnis ja vahetunnis. Et peale oskuste arendamise oleks mängudel ja harjutustel ka kasulik mõju tervisele, peavad need olema vähemalt mõõdukalt intensiivsed.

Tartu Ülikooli spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu kordas tuttavat tõde, et vähene kehaline aktiivsus ja ülekaalulisus valmistavad muret kogu maailmas. Parim võimalus probleemi teadvustada ja midagi paremuse poole pöörata on asuda seda lahendama koolikeskkonnas laste kaudu ning alustada võimalikult varakult. «Harjutuste ja mängude abil saab panna lapsed rohkem liikuma ning arendada samal ajal nende kehalisi oskusi,» ütles Mäestu.

Läbimõeldud tegevus on kehalise kasvatuse tundides ja vahetundides väga oluline. Sporditeadlased soovivad aidata põhikoolide ja gümnaasiumide kehalise kasvatuse õpetajaid sellega, et pakuvad harjutusi, mis toetavad laste põhiliste liikumis- ja spordioskuste omandamist. Nii aitavad nad saavutada ka oskustepõhise liikumisõpetuse ainekava tulemusi.

Õpilaste kehaliste oskuste arendamiseks koondavad teadlased uusi, tuntud ja vähemtuntud harjutusi just oskuste kaupa, rühmitades need näiteks viskamis-, triblamis- või löömisharjutusteks. Silmas peetakse ka seda, et oskuse omandamise või lihvimise käigus peaks õpilane intensiivselt pingutama. Mäestu sõnul täidetakse sellega kaks olulist eesmärki: esiteks arendab laps neid harjutusi tehes oma kehalist kirjaoskust ja teiseks on võimalikult intensiivne liikumine tema tervisele kasulik.

Osa vajalikust harjutusvarast on varasemast ajast juba olemas, kuid palju on ka uusi harjutusi. Olemasolevate harjutuste seast valivad teadlased välja need, mida tuleb sooritada keskmisest intensiivsemalt. Harjutuste valimisse ja väljatöötamisse kaasatakse ka õpetajaid ja lapsi. «Nende tagasiside on harjutuste lõplikul väljatöötamisel ja kombineerimisel väga tähtis. Katsetame harjutusi objektiivsetel meetoditel ja pärast valiku tegemist jagame need 10-minutilistesse plokkidesse, mis võimaldavad õpetajal tundi tõhusalt planeerida,» kirjeldas Mäestu.

Harjutused ja mängud filmitakse üles ning videoid saavad kehalise kasvatuse õpetajad tundides kasutada. Videotega koos kuuluvad komplekti juhised ja muu toetav materjal, milles tutvustatakse liikumise ja tervise tähtsust.

Harjutusvara jõuab huvilisteni Tartu Ülikooli liikumislabori programmi «Liikuma kutsuv kool» kaudu ja harjutused tehakse kättesaadavaks ka digitaalsete õppematerjalide portaalis E-koolikott. «Harjutusvara ja uut meetodit kasutame kindlasti ka uute kehalise kasvatuse õpetajate koolitamisel Tartu Ülikoolis,» märkis Mäestu.

Projekti partnerid on Tartu Ülikool, uurimiskeskus LIKES Soomest, Vilniuse Ülikool, Vytautas Magnuse Ülikool Leedust ja Ljubljana Ülikool Sloveeniast.

Projekt «Supporting teachers to maximise enjoyable MVPA minutes in children and youth: project Enjoyable MVPA» algab oktoobris ning kestab 2022. aasta juulini. Projekti rahastab Sihtasutus Archimedes Erasmus+ strateegilise koostöö programmist, mis hõlmab üldhariduse valdkonna koolidevahelisi koostööprojekte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles