Retrofotod ja huvitavad faktid: suusapidu Tartu Maraton tähistab suurt juubelit

Tartu Maraton 1964.

FOTO: Eesti Spordimuuseum

16. jaanuaril 1960 anti Tartu südalinnas start esimesele Tartu-Kääriku suusamatkale, millega sai alguse tänaseks päevaks suusatalve tähtsündmuse staatuse saavutanud Tartu Maraton. Järgmisel aastal tähistab suusapidu suurt juubelit.

Väikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tippnumbrid pärinevad aastast 1986, mil registreerus ligikaudu 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu.

Tartu Maraton on läbi aastakümnete olnud nii Tartu kui ka Eesti maineürituseks ning on välja teeninud talvise laulupeo nime, mis kirjeldabki kõige paremini selle ürituse õhkkonda. Maratonile on oodatud kõik: väiksemad saavad suusarõõme nautida ja medalid kaela laupäeval Tähtvere spordipargis toimuvatel lastesõitudel. Tartu Maratonil aga astuvad ühiselt starti tuhanded tippsuusatajad, agarad harjutajad ning matkasellid üle maailma.

Tartu Maraton 1981.

FOTO: Eesti Spordimuuseum

Tartu Maratoni programmis on lisaks 63 km pikkusele distantsile ka 31 km suusasõit. Nimetatud distantsidel saab end proovile panna ka möödunud sajandi suusavarustusele mõeldud klassis Tartu Maraton Vintage.

Tartu Maratoni rada algab Otepäält, Tehvandi staadionilt (31 km start on Arulas) ja lõppeb Elva lähistel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Vaheldusrikkuse ja sobivuse tõttu erineva tasemega sõitjatele, peetakse seda maailma üheks paremaks klassikasõidu maratonirajaks.

Täpselt nädal enne Tartu Maratoni toimuvad avatud raja sõidud ja Tartu Teatemaraton, mis järgivad põhipäeva trassi. Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas. Päev enne põhiüritust aga toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis lastele mõeldud tillusõit ja minimaraton.

Supp maratoni finišis.

FOTO: Eesti Filmiarhiiv

Mullu võttis Tartu Maratoni üritustest osa üle 7000 inimese. Keskmiselt hea talve korral ootavad korraldajad 47. Tartu Maratonile vähemalt tuhatkond suusatajat enam.

Soodsaim registreerimine 16. veebruaril sõidetava 47. Tartu Maratoni põhisõitudele lõppeb juba sel reedel, 6. detsembril. Info ja registreerimine on SIIN.

* * *

Tähtsamad sündmused Tartu Maratoni ajaloost:

  • 1960 – Toimus esimest korda, trass Tartust Käärikule
  • 1964 – Tartu Maratoni finišipaigaks sai Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam finišeerijate hulka vastu võtta 
  • 1967 – Esmakordselt võistlus ka naistele 
  • 1976 – Esmakordselt raja ettevalmistamine mootorsaaniga
  • 1980 – Esmakordselt said kõik osavõtjad stardinumbri ja kõikide osavõtjate tulemused kanti protokolli; rada pöördus 180 kraadi – Matult Tartusse
  • 1986 – Maratoni lõpetas rekordarv osavõtjaid – 9858 (registreerunuid ligikaudu 12 000). Tartu Maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks 
  • 1994 – Tartu Maraton võeti vastu maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks
  • 1996 – Programmi lisandusid avatud raja sõidud
  • 1997 – Programmi lisandus 33 km pikkune distants ja 63 km start toodi Matult Otepääle
  • 1999–2004 – Worldloppeti peakorter Tartus 
  • 1999 – Tartu Maraton tunnistati Eesti Turismifirmade Liidu poolt Eesti parimaks turismiobjektiks
  • 2010 – Tartu Maraton tunnistati SA Lõuna-Eesti Turism parimaks turismiobjektiks
  • 2012 – Toimus esimene Tartu Teatemaraton
  • 2013 – Püstitati viimase 25 aasta rekord – Tartu Maratonile registreerus üle 11 000 suusataja 
  • 2016 – Worldloppeti peakorter taas Tartus
  • 2019 – Põhipäeva programmi lisandus möödunud sajandi suusavarustusega Tartu Maraton Vintage
Tagasi üles