Tarjei Bø venna käest lüüa saamisest: see on väga keeruline!
12. detsember 2019, 11:01
/nginx/o/2019/12/12/12804759t1h5ffb.jpg)
Laskesuusatamise paremik on taas võistlustulle astumas, kui juba sel nädalavahetusel sõidetakse MK-sarja teine osavõistlus Hochfilzenis. Enne võistlusi tegi IBU norralase Tarjei Bøga pikema intervjuu.
Mis sulle Hochfilzeni juures meedib?
«Hochfilzeni ideaalne talveilm. Siin sajab kogu aeg lund ja see on muideks fakt. Lisaks tuleb siia palju pealtvaatajaid, mis teeb sõitmise väga lõbusaks.»
Mis iseloomustab sind kui norralast kõige enam?
«Olen pärit Norra lääneosast ja seega räägin hoopis teistsugust norra keelt kui tavapärased norralased.»
Miks valisid tee laskesuusatamise juurde?
«Ausalt öeldes oli tegu juhusega. Me suusatasime terve perega ning vanemad otsustasid meid vennasega panna laskesuusatamise treeningutesse ja see polnud meie peres traditsiooniline spordiala. Muidugi mind lummas laskmine, sest see oli noorena palju lõbusam kui lihtsalt suusatamine.»
Kes olid sinu iidolid?
«Loomulikult Ole-Einar Bjørndalen. Kui selline mees seisab sinu ees Norras, siis pole väga keeruline kasutada teda enda motiveerimiseks. Muidugi ka mõned jalgpallurid, sest tegelikult tegelesin ka jalgpalliga.»
Milline distsipliin meeldib sulle laskesuusatamises kõige enam?
«Mulle meeldib teatesõit, sest mulle meeldib meeskonnaga koos võistelda. Individuaalselt pole kunagi kõik rahul oma etteastega, kuid teatesõidus võime koos rõõmustada või siis kurvastada. Meid on head tulemused saatnud ja see muudab meeskonda ühtsemaks.»
Millega tegeled vabal päeval?
«Mitte midagi väga põnevat. Veedan liiga palju aega telefonis või arvutis. Tegelikult püüan ka lugeda, kuid tavaliselt lõppeb see üsna kiiresti telefoni näppimisega.»
Millised olid sinu tunded enne esimest MK-starti?
«See oli Hantõ-Mansiiskis Venemaal. Olin äärmiselt närvis. Mis kõige naljakam, teenisin sprindis 61. koha ja jäin ühe sekundiga jälitussõidust välja. Mõtlesin peas, et kas tõesti see jääbki nüüd minu ainukeseks MK-sõiduks Norra koondises. Olgugi et tollel nädalavahetusel ei saanudki ma enam võistelda, siis hiljem suutsin veidi edukam olla.»
Mis on sinu viimane mõte enne rajale minekut?
«Kui oled heas hoos, siis on kõik lihtne ja ütled endale, et mine lõbutse. Kehvema vormi puhul ei ole kõige lihtsam end motiveerida, sest ees ootab väga keeruline võistlus.»
Milline on sinu meelispaik laskesuusatamises?
«Muidugi Hochfilzenis, sest minu tulemused on just siin kõige stabiilsemad. Muidugi ei saa üle ega ümber kodusest Holmenkollenist, kus rahvas toetab kõiki, aga eelkõige Norra koondist. Lisaks on seal meie perekonnad ja saame nendega aega veeta.»
Kas sa arvad, et suudad tänavu MK-sarja üldvõidu eest heidelda?
«Ma pole kindel, sest ei mõelnud sellele enne hooaega. Praegu on enesetunne hea ja kui suudan seda säilitada, siis võin stabiilselt kõrges konkurentsis püsida. Viimastel aastatel olen Johannesest ja Martinist väga kaugel olnud. Järele mõeldes arvan, et mul on võimalus küll.»
Mis on asi, mida inimesed pole sinu kohta kuulnud?
«Ma mängisin noorena trumme. Ei jõua kunagi küll Metallicas mängida, kuid arvan, et tegin õige valiku spordi kasuks. Siiski oskan siiani natuke trumme mängida.»
Kui sul oleks valida üks naine, kellega sõita paaristeatesõitu, siis kes see oleks?
«Valin Tora Bergeri, sest ta oli täiuslik laskesuusataja. Mõtleksin ka Laura Dahlmeieri peale, kuid kuna seal on vaja sprinterlikke võimeid, siis jään oma esimese valiku juurde.»
Mis on kõige keerulisem osa laskesuusatamises?
«Ütleksin, et ringireisimine väsitab kõige enam. Muidugi on tore reisida, kuid kogu aeg hotellidest hotellidesse liikuda ja kohvreid pakkida pole tore.»
Mis tunne on koos vennaga kõrges laskesuusatamises olla?
«Üpriski lõbus, sest me oleme lähedased ja head sõbrad. Paljud on küsinud, et mis tunne on temalt kogu aeg lüüa saada, siis ausalt öeldes on see paganama keeruline. Tegelikult on kõik rahuldust pakkuv, sest kui ma kunagi karjäärile tagasi vaatan, siis jäävad just need hetked meelde, kus me vennasega võidu nimel heitlesime.»