Henry Sildaru: tahtsin finaali saada, aga ka kaotusest on võimalik õppida

Henry Sildaru. Foto: Sildaru/Instagram

13-aastane Henry Sildaru võistles Slovakkias Kremnicas Euroopa karikaetapil Big Air hüpetes. Kuigi eestlane finaali ei pääsenud, sai ta väärt kogemuse.

Kvalifikatsiooni oli üles antud 28 sportlast. Esimesel hüppel tegi Sildaru väikese valearvestuse ning suure hoo tõttu ei suutnud ta sooritust maanduda. Teisel katsel trikk cork 900 õnnestus, kuid haare jäi lühikeseks. Ta teenis 71 punkti, mis andis oma grupis kaheksanda koha. Kahe grupi peale pääsesid finaalvõistlusele kümme paremat.

«Oleks saanud muidugi paremini teha ehk natukene nii ja naa,» vastas Sildaru küsimusele, kuidas ta võistlusega rahule jäi. «Oleksin pidanud pikemalt haaret hoidma.»

«Esimesel run'il ma väga närvis polnud, aga teisel tuli närv sisse. Seda on raske seletada, aga kui närv tekib, siis lähen natukene emotsionaalseks. Kukkumine ise oli korraks valus, aga see läks kiiresti üle,» sõnas noormees.

Hoolimata ebaõnnestunud esimesest katsest sisendas isa Tõnis Sildaru pojale enesekindlust. «Isa ütles, et sa saad sellega hakkama ja ma tegelikult ise ka teadsin, et saan. Muidugi oleks tahtnud finaali pääseda, aga kaotusest on võimalik samuti õppida,» rääkis Kelly Sildaru vend.

Millise mulje jättis võistlus aga treener Tõnis Sildarule? «Trenni tuleb teha,» vastas ta. «Põhiline õppetund on see, et meeste maailm on naiste omast hästi erinev. Kui naistel saad treeningutel natukene lihtsamalt võtta, siis meestel tuleb kohe oma võistlushüpet lihvima hakata.»

Juhendaja sõnul oli Big Airi võistluse hüpe väike, mistõttu polnud võimalik kahekordseid saltosid sooritada. Nii mängiti kaardid cork 900 peale. «Plaan oli võimalikult kaua haaret hoida, väga palju mänguruumi polnud. Kahekordsete jaoks oli see hüpe väike. Keegi teine ka kahekordset ei teinud. Läksime stiili ja haarde pikkuse peale välja,» ütles ta.

Poja kukkumise kohta sõnas Sildaru, et pigem mõjutas see teda emotsionaalselt kui füüsiliselt. «Alati on raske esimesel hüppel kukkuda ja teist tegema minna. Aga pole hullu, saime hea õppetunni ning paneme nii üht kui ka teist kõrva taha. Henry on väga vähe võistelnud. Nägime, kuidas tal asjad toimivad ja kuidas närv vastu peab.»