Miks ei saa Simple Sessionit korraldada ilma kokakoolata?

Nädala alguses veel ehitustandrit meenutanud park on praeguseks digimuutunud noobliks sõidukohaks.  Foto: Madis Veltman

Kui ma teisipäeval Saku suurhalli uksest sisse astusin, tervitas mind põhikooli puutööklassist tuttav hõng. Põrandat kattis udupeen saepurukiht ja igal pool, kuhu vaatasin, tervitasid mind kas puidu- või metallivirnad.

10 000 kruvi, 2500 vineerplaati, 4 km jagu prusse ja 100 liitrit kokakoolat. See kõik on vajalik, et valmiks tänavuse, järjekorras 20. Simple Sessioni park, mille ehitamisega alustati juba jaanuari keskpaigast.

Algusaastatel olid maailmakuulsa ekstreemspordiürituse peakorraldajad, vennad Risto ja Mario Kalmre ka ise kättpidi küljes, et park valmis saaks. Nüüd on nad rohkem töödejuhataja rollis, kuid haaravad vajadusel siiani ka ise akutrelli või ketassae järele. Lõviosa vaevast teevad ära 15 töömeest, kes pargidisaineri Nate Wesseli eskiisi reaalsuseks vorbivad.