Korvpallur süüdistab Kreeka tippklubi orjanduses: meid lihtsalt rööviti!

Anthony Lee (paremal).

FOTO: panioniosbc.gr

Kreeka korvpalli kõrgliigaklubi Panionios on viimastel nädalatel sattunud eriti halba nimekirja. Sealsed mängijad kaebavad ebakompetentse juhtkonna peale. 

Paar päeva tagasi avaldasime loo, mis rääkis Panioniose klubi armutust käitumisest koroonakriisi ajal: üle parda ameeriklane Devin Sweetney. Sarnane saatus tabas ka tema kaasmaalasi DeAndre Ligginsit ja Anthony Lee´d. Neist viimane rääkis sotsiaalmeedias põhjalikult, kuidas klubi on teda mitu kuud nöörinud. 

Lee jaoks algasid hädad 16. jaanuaril, mil ta pidi kannakõõluse pisivigastuse tõttu kuueks päevaks trennipausile jääma. «Mulle helistati kontorist ning kutsuti kohtumisele. Arvasin, et nad tasuvad viimase pooleteist kuu palga, mis mulle võlgu oldi,» alustas pallur loo vestmist.

«Tuli aga välja, et nad soovivad hoopis ootamatult lepingu lõpetada! Mulle anti võimalus, et kui üks keskmängija lahkub (tema leping pidi kestma veebruarini), siis sõlmitakse minuga uus kontraht, sest selleks ajaks peaksin terve olema (kannakõõlus vajas kahe-kolme nädala pikkust teraapiat). Teine variant oli lahkuda. Mulle lubati eelnev töötasu ning boonus ühe kuu eest, sest esialgne leping lõpetatakse enneaegselt.»

Ühtäkki muutus aga klubijuhtide jutt sootuks. Lee ootas endiselt palka, lisaks sai ta sama nädala neljapäeval mänedžerilt kirja, et olgu korter, kus korvpallur koos oma naisega elab, laupäevaks tühi.

«Niisiis lõpetati minu leping, viivitati palga maksmisega ning pidime 24 tunni jooksul koos kaaslasega oma kodust lahkuma. Klubi soovis, et läheksime tagasi kohutavasse hotelli, kuhu suunatakse kõik uued tulijad või lahkujad, sest seal ei tule neil midagi maksta. See annab neile aega - raha ei kulu ning palkadega saab venitada. Varasemalt lahkunud mängijatega on kohaldatud just niisugust praktikat. Lõpuks on nad tasuta lahkunud, sest kannatus väga nigelas hotellis lihtsalt katkeb,» selgitas Lee.

Paar aga klubi esialgsele nõudmisele ei allunud. Pallurile lubati töötasu järgmise nädala teisipäeval, nõnda kauaks tahtis ta ka korterisse jääda. Enne raha laekumist ei tulnud lahkumine kõne alla. 

«Kätte jõudis esmaspäev, korteriomanik andis meile teada, et lepingu lõppemise tõttu peame korteri kohe vabastama (hiljem selgus, et ka tema valetas). Nõnda jäimegi omapead. Õnneks leidsime öömaja ühe oma sõbra juurest, sest õõvastavasse hotelli ei soovinud me mingil juhul minna. Eks loodeti sellele, et ka meie kaotaks seal kannatuse ja lahkuks riigist ainsagi sendita,» jätkas Lee. 

«Just siis, kui hakkas tunduma, et enam hullemaks Panioniose käitumine ei saa minna, hakkas mänedžer mind survestama, et tagastaksin viivitamatult klubi poolt antud auto. Jah, ma polnud endiselt sentigi saanud. Kõigele muule lisaks tahtsid nad mult võtta ainukese liikumisvahendi. Kuidas me nende arvates pidanuks naisega käima poes? Või kuidas oleks ma pidanud jõudma taastusravisse?»

Olukord läks järjest segasemaks, sest klubi hakkas eirama kõiki Lee ja tema agendi kõnesid. Kättesaadav polnud isegi Panioniose president. Enne seda loobiti mängija suunas mitmeid jaburaid põhjendusi, et end kuidagi õigustada.

«Mulle öeldi, et nad ei maksa mulle raha, sest me ei lahkunud korterist kohe. Kuigi olime selle kokkuleppe paberil allkirjastanud! Ilmselgelt anti mulle mõista: «Meil pole raha, sellepärast segaseid signaale saadamegi, kiusame ja kasutame kõikvõimalike taktikaid, et sinust lahti saada.» Vahemärkusena: nad polnud nõus ka mulle kojusõiduks lennupiletit ostma, kuigi see oli lepingus kirjas,» täpsustas korvpallur.

Nagu arvata võis, pole Lee tänaseni lubatust rahast kuulnudki. Sama saatus tabas ka mitmeid teisi Panioniose mängijaid. 

«Olen püüdnud isegi viisakalt läheneda, et saada kätte raha, mis mulle pooleteist kuu eest võlgu jäädi. Olin valmis lepingu lõpetamise järgsest boonusest loobuma, kuid klubi polnud sellega nõus,» rääkis Lee. 

«Seega polnudki neil kunagi plaanis mulle midagi maksta. Minu pealt taheti rahamuredele leevendust saada, samal ajal sooviti skeemitada ka teistega. Olime nende väikese plaani ohvrid. Nad tahtsid omaenda mängijatelt raha röövida! See on tänapäevane orjandus!»

Lee rõhutab, et ta andis endast platsil alati kõik ja pingutas Panioniose edu nimel. Nii teised mängijad kui ka tema naine olid aktiivsed ka kohalikus kogukonnas, reklaamides positiivselt võistkonna nime. Seda enam oli klubijuhtide käitumine valus. 

«Avaldasin eelneva eelkõige selleks, et mängijaid ja nende peresid Panoniose korvpalliklubi ees hoiatada. Tegelikult meid hoiatati juba eelnevalt, kuid andsime tiimile heas usus võimaluse. Kreeka ühel suuremate traditsioonidega võistkonnal peaks tõeliselt häbi olema,» resümeeris Lee.

Tagasi üles