SUUR LUGU ⟩ Liverpooli edu roheline saladus, mida paljud pidasid esialgu haledaks vabanduseks
/nginx/o/2020/03/27/13029712t1ha8ee.jpg)
- 23 millimeetrit kõrge on Liverpooli kodustaadioni Anfieldi muru.
- Premier League’i reeglid: muru võib olla kõige enam 30 millimeetrit kõrge.
Paljud pidasid seda haledaks vabanduseks, kui Jürgen Klopp süüdistas 2017. aasta maikuus pärast väravateta viiki Southamptoniga tulemuses kuiva väljakut.
«Ma tean, et keegi ei viitsi seda kuulata, aga olen piisavalt julge, et see välja öelda: väljak oli tõeliselt kuiv,» teatas Klopp. «Seda kasteti palju, aga 15 minuti järel oli tuul selle uuesti kuivaks puhunud. Oli näha, et mängijatel oli raske normaalselt söötu anda. Meie mänguplaan nõuab ka väga häid olusid, eriti kodumängudes – ent seekord ei olnud see võimalik. See ei ole kellegi süü, aga praegune olukord ei ole selline, nagu tahaksin. Edu jaoks on vaja, et kodu oleks meie kindlus.»
Kloppile tundus, et Anfieldi aegunud muruplats hoiab tema meeskonda tagasi – kuival murul ei liikunud pall piisavalt kiiresti ja pidurdas nende lennukat ründemängu. Sama murega on Klopp hiljem nii mõnelgi korral kohtumiste järel kehva tulemust põhjendanud – kuid enamasti võõrsilmängude puhul, kus vastastiim on sihilikult platsi pigem kuivaks jätnud, et Liverpooli ründemasinat pidurdada.
Klubi omanik Fenway Sports Group (FSG) otsustas järgnenud suvel selles osas midagi ette võtta ning kiitis heaks mitu miljonit naela maksma läinud investeeringu Liverpooli klubi infrastruktuuri. Võib julgelt öelda, et raha läks asja ette, sest 30aastase pausi järel on meeskond tänavu Inglismaa meistriks tulemas – kui just midagi katastroofiliselt valesti ei lähe.
Vaenlane päike
«Paljud tiimid, kes Anfieldile meie vastu mängima tulevad, teevad seda väga kompaktselt, mis tähendab, et palju ruumi väljakule ei jää,» selgitas The Athleticule Liverpooli väravavahtide treener John Achterberg. «Meil oli varem sageli probleeme meeskondade vastu, kes seisid palli taga üheteistkümne mehega – kaotasime nende vastu punkte, eriti kui ilm oli päikeseline ja kuiv. Nüüd on meie väljak aga alati parajalt niiske, mis lubab mängutempo tunduvalt kiiremaks muuta.»
«Meil oli varem sageli probleeme meeskondade vastu, kes seisid palli taga üheteistkümne mehega – kaotasime nende vastu punkte, eriti kui ilm oli päikeseline ja kuiv. Nüüd on aga meie väljak alati parajalt niiske, mis lubab mängutempo tunduvalt kiiremaks muuta.»
Liverpooli väravavahtide treener John Achterberg
Investeeringu abil paigaldati Anfieldile moodsast tehnoloogiast pulbitsev lahendus: hübriidväljak, mis koosneb 97 protsendi ulatuses naturaalmurust ja kolme protsendi ulatuses kunstkiududest. Kui sarnane hübriidlahendus oli paljudel Premier League’i staadionitel juba olemas, siis esimese Inglismaa vutitiimina paigaldas Liverpool väljakule ka Permavoidi niisutussüsteemi, mille abil on võimalik kogu väljak ära kasta vaid kolme minutiga. Peale selle asetati murupinna alla ka uus «põrandaküte».
Nende ridade kirjutamise ajal ei ole Liverpool pärast uue süsteemi paikasaamist mitte kordagi Premier League’i kodumängu kaotanud, kusjuures ka viike on üha vähem sisse lipsanud. Jaanuarikuu lõpus täitus aasta eelmisest korrast, kui mõni võõrsilmeeskond Anfieldilt üldse liigamängus mõne punkti kätte sai.
Areenimeister – Kloppi käepikendus
Anfieldi platsihoolduse eest vastutab Dave Roberts, kes liitus Liverpooliga 2016. aasta aprillikuus, olles enne sama tööd teinud Southamptonis. Sama klubi on naljatamisi sageli nimetatud Liverpooli
sõsarklubiks: just sellest klubist on viimaste aastate jooksul liikunud Liverpooli sellised ässad nagu Virgil van Dijk, Sadio Mané, Dejan Lovren, Adam Lallana ja Nathaniel Clyne. Jürgen Klopp on Robertsiga pidevas ühenduses: sakslane tahab olla kindel, et Anfieldi väljaku omadused on täpselt sellised nagu vaja.
Peale selle töötab Roberts ka Liverpooli Melwoodi treeningukeskuses, kus ta saab aeg-ajalt Kloppilt ka eriülesandeid. Näiteks eelmise hooaja lõpus pidi ta väljaku mängueelse treeningu jaoks võimalikult kuivaks ja aeglaseks muutma, sest Klopp aimas ette, et võõrsilmäng Cardiffiga tuleb pidada just sellistes tingimustes. Täpselt nii ka läks – Cardiff otsustas koduväljakueelist kasutada ja väljakut mitte kasta, ent Liverpooli mängijad olid selleks valmis ja võitsid lõpuks 2:0.
Anfieldi muruväljak on täpselt samamoodi maailma tipptase nagu selle peal võitmatu mulje jätvad mängijad. Kaheksa soojus- ja niiskusandurit jälgivad pidevalt, et murul oleksid parimad võimalikud kasvutingimused, lisaks sellele kasutatakse 15 soojuslampi, millega liblede kasvule kaasa aidatakse. Tehnoloogia abil on areenimeistritel võimalik kontrollida nii temperatuuri kui õhuniiskust, et tagada võimalikult optimaalsed tingimused.
«Väljaku põhi koosneb kümne protsendi ulatuses mullast ja 90 protsendi ulatuses liivast,» selgitab Geoff Webb, Inglismaa areenimeistrite instituudi tegevjuht. «Isegi muruseemne taga peitub suur tehnoloogia – iga staadioni jaoks muundatakse seemet geneetiliselt, et see konkreetsete oludega võimalikult hästi klapiks.»
Maastikuarhitektid jalgpalliparadiisis
Suvel kolib Liverpooli esindusmeeskond uue hooaja ettevalmistuse alguseks senisest legendaarsest Melwoodi treeningukompleksist linna põhjaosas asuvasse Kirkby baasi, kus seni on treeninud klubi noormängijad. Melwood jäi Liverpooli ultramoodsale ja rohke abipersonaliga esindusmeeskonnale lihtsalt kitsaks, samuti soovis Klopp, et esindustiim harjutaks noortega samas paigas, et akadeemia mängijad neid sagedamini oma silmaga näeksid. See aga ei tähenda, et noored hakkavad A-rivistuse ruumides ringi tatsama – õigus esindusmeeskonna aladele pääseda tuleb välja teenida.
24 hektaril laiuma hakkav uus kompleks sisaldab muu hulgas 92 000 ruutmeetri suurust klubihoonet, kuid kogu suur plaan on juba saanud omajagu kriitikat seetõttu, et millegipärast ei ole Liverpool seal leidnud kohta naiskonnale, mis on viimastel aastatel meeste edu taustal paraku unarusse jäetud.
Vinge kompleksi juures oli Kloppil vaid üks probleem, mille lahendamiseks võeti appi maastikuarhitektid: nimelt leidis sakslane, et Kirkbys on väljakud liialt tuultele avatud. Say no more: klubi tellis uuringu, kuidas olukorda parandada, ning maastikuarhitektide abiga projekteeriti platside ümber metsatukad, mis suurema tuule kinni püüavad. Mõeldud on kõigele.
Allikad: Liverpool FC, The Athletic
Eraldi tööstusharu
Areenimeistrite töö on Inglismaal au sees, kusjuures paljude madalamate liigade klubide juures tegutsevad inimesed selles ametis vabatahtlikuna – lihtsalt sellepärast, et see töö neile meeldib. Kuna
Briti saarte ilm on talvekuudel teadupoolest heitlik, toob kaasa palju vihma ja aeg-ajalt ka külmakraade, peetakse sealseid areenimeistreid maailma parimateks – neil tuleb muruväljakuid kõige kiuste kogu talve jooksul mängukõlblikuna hoida.
Kunstmuruga küll kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel eksperimenteeriti, kuid 1995. aastal keelas Inglismaa jalgpalliliit nende kasutamise liigamängudes ära. Hoolimata sellest, et viimase 25 aastaga on kunstmuruplatside kvaliteet tohutult paranenud, ei ole inglased tagasi vaadanud ja on selle asemel keskendunud muruväljakute kvaliteedi parandamisele: kui veel mõnikümmend aastat tagasi võis tavaliseks pidada olukorda, kus kõrgliigamäng peeti kas mudasel või kuivanud väljakul, siis tänapäeval on Premier League’is muruplatsid igal aastaajal erkrohelised.
2016. aasta EM-finaalturniiril Prantsusmaal paistsid Lille, Marseille’i ja Saint-Denis’ linna väljakud silma sellega, et need ei pidanud tugevatele vihmasadudele vastu. Inglased tegid suured silmad: te asute meile ju nii lähedal, kuidas te nende probleemidega tegelema pole harjunud? Pariisis toimunud finaalmatš kulges aga igati muretult – selle väljaku eest vastutas põhjaiirlane Jonathan Calderwood...
Kuidas Rod Stewart Manchester Unitedilt tiitli röövis
Tänapäevased vahendid on ka sedavõrd efektiivsed, et peale jalgpalli võib Premier League’i tippstaadionitel aeg-ajalt korraldada ka muid üritusi, ilma et platsi kvaliteet kannataks. Kui Manchester United hooajal 1991/92 võitluses Inglismaa meistritiitli nimel napilt Leeds Unitedile alla jäi, süüdistasid Manchesteri fännid selles rokitäht Rod Stewartit – õieti tema kontserti, mis 1991. aasta suvel Old Traffordil toimus ja mille järelmõjuna muru kvaliteet hooaja teisel poolel väidetavalt kõvasti kannatas.
Mullu suvel esines Stewart Wolverhampton Wanderersi kodustaadionil Molineux’l, kuid veerandsajandiga on tehnoloogia ja oskusteave sedavõrd palju arenenud, et Wolvesi areenimeistrite sõnul võiks Stewart piltlikult öeldes üle nädala nende vutiplatsil üles astuda – muru ega jalgpalli kvaliteet sellest ei kannataks.