Eesti jalgpallikohtunik pälvis teatriauhinna

Karl Kena

FOTO: Heigo Teder

Möödunud nädalal selgusid Eesti teatri auhindade ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid. Ühe auhindadest noppis hobikorras jalgpallikohtunikuna toimetav Karl Kena, kes osutus valituks haldus- ja administratiivtöötaja kategoorias.

Karl Kena on Ugala teatri trupijuht, kelle peenekoeline ja oskuslik planeerimistöö on aidanud siduda teatri masinavärgi ühtseks logistiliseks tervikuks. 2009. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud Kena on olnud Ugala teatri trupijuht 2011. aastast.

Reedel oma 34. sünnipäeva tähistanud Kena on Keila JK kasvandik, kes tegi mängijana meeste meistrivõistlustel debüüdi III liigas 2003. aastal. Aastatel 2003–2008 Keila värve kaitsnud Kena jooksis meistrivõistlustel taas väljakule 2015. aastal IV liigas Põhja-Sakala eest. Pärast 2016. ja 2017. aastat, mil ta esindas Suure-Jaani Unitedit, tõusis Kena 2018. aastal Põhja-Sakala meeskonnaga uueks hooajaks aste kõrgemale ning II liiga debüüt õnnestus kirja saada mullu. Samuti mängis ta hooajal 2018/19 Põhja-Sakala eest saalijalgpalli II liigat.

Kohtunikutööga tegi Kena algust 2017. aasta suvel. «Treener rääkis, et Viljandi tuleb kohtunike baaskursus ja soovitas osaleda, sest reeglite õppimine arendab ka mängijana. Koolituse alguses ei tekkinud sellist tunnet, et hakkan nüüd kohe kohtunikuks, aga kui kursus lõppes, siis tundus see huvitav.»

Seejärel oli Kena põhitöö kõrvalt hobikorras jalgpalliga tegev nii mängija kui ka kohtunikuna. Mitu hooaega suutis ta leida tegevuste vahel tasakaalu, kuid tänavusest hooajast plaanib ta jalgpalliväljakul tegutseda vaid kohtunikuna. «Esimestel aastatel leidsin aega planeerides vajaliku tasakaalu, aga viimasel ajal tunnetasin, et on mõistlik mängimisest loobuda. Mullu kaasati mind ka Godfatheri nime kandvasse kohtunike arenguprogrammi ja mängimine ei pakkunud enam sellist rahuldust, sest tekkisid süümepiinad, kui ei saanud oma meeskonda ajapuuduse või vigastuse tõttu aidata. Mõtlesin oma vanusele, tegin valiku ja tänaseks treenin spetsiaalselt kohtuniketööle mõeldes,» lisas ta.

Kohtunikuameti juures paelub teda enim enese proovilepanek. «See on tõeline väljakutse, sest viin ennast justkui mugavustsoonist välja ja kui peaks järgnema õnnestumine, siis pakub see naudingut. Kui mängu vältel intsidente ei juhtu ning kohtumine kulgeb valdavalt rahulikult, siis pakub see lõpuks hea enesetunde. Kui keegi mängijatest peaks veel midagi positiivset pärast kohtumist ütlema, siis seda parem!»

Tagasi üles