Euroliiga tippklubi president: ärme hakka surnut elustama, keskendume järgmisele hooajale

Moskva CSKA president Andrei Vatutin.

FOTO: Novoderezhkin Anton/TASS/Scanpix

Korvpalli Euroliiga juhtkond tahab küll praeguse hooaja juulikuus enam-vähem ükskõik mis hinna eest lõpuni mängida, kuid tiitlikaitsja Moskva CSKA president Andrei Vatutin kutsub andma tagasikäiku.

Vatutin rääkis kodumaisele portaalile RBK antud pikas intervjuus ka vajadusest lubada edaspidi müüa spordisaalides õlut kui ka paljust muust, mis seondub praeguse kriisi ja sellejärgse ajaga. Koos klubide eelarvete vähenemisega peab ta oluliseks mängijate palkade alanemist.

Õlleteema puudutab Venemaad ennast. Nimelt saatis valitsus oktoobris riigiduumasse seaduseprojekti, mis lubaks jalgpallivõistluste ajal müüa staadioneil õlut. Selle poolt on ka Venemaa mitme teise spordiala liidud. Kuid seadust pole vastu võetud.

«Liigad ja spordiklubid vajavad riigi tuge, kuid mitte rahakülvamist. Vajame sobivaid seadusi, näiteks õllemüügi taaslubamise kohta. Meile peab andma rohkem teenimisvõimalusi,» selgitas Vatutin.

Ta toob välja, et CSKA tänavusse eelarvesse jääb seoses koroonakriisiga 5,5 miljoni euro suurune auk ning iga täiendav võimalus seda lappida on teretulnud.

Juulis näeks paremal juhul hooajaeelsete mängude taset

Euroliiga on käinud välja mõtte pidada põhiturniiri järelejäänud mängud ja kiirkorras ka kaheksa meeskonna play-off (Final Eight põhimõttel) juulikuus ühes linnas ning pealtvaatajateta. Vatutin tõi välja sellega seotud probleemid.

Esmalt tekivad keerukused ürituse organiseerimisel. «Pole mingit selgust, millal võiks rahvusvaheline lennuliiklus taas avaneda. Praeguste reeglite kohaselt tuleks pärast kohalejõudmist istuda kaks nädalat karantiinis. Schengeni piirkonnast väljapoole jäävate riikide kodanikel pole üldse lubatud euroliidu piiri ületada,» alustas klubijuht.

Ta on Euroliiga juhi Jordi Bertomeu poole pöördunud küsimusega, kuidas liiga käitub, kui mõni klubi ei saaks seoses riiklike piirangutega võistlusel – kui seda jätkatakse – osaleda? Bertomeu vastas, et tema soovib kõigi meeskondade osalemist, kuid otsused võetakse vastu 24. mail peetaval liiga ja klubide koosolekul. Vatutin usub, et selleks ajaks pole enamikus asjades veel selgust.

Sportlikus plaanis oleks CSKA bossi sõnul juulis kõik väga kaugel sellest, mida oleme tavapäraselt harjunud hooaja otsustavas faasis nägema. «Üldjuhul liiguvad meeskonnad pool aastat samm-sammult selle poole, jõudes põhihooaja lõpuks tippvormi. Pärast nii pikka pausi näeksime parimal juhul hooajaeelsete mängude taset. Praegu püüavad mängijad end vormis hoida kes kuidas – mõni istub korteris teine linna lähedal oma majas. Millist korvpalli me näeksime? Organiseeritud treeninguid ei toimuks üle kahe kuu, pärast seda aga selgitame kahe-kolme nädalaga meistri? Sellisel juhul tekib ka väga suur vigastusteoht,» mõtiskles Vatutin.

Euroopas sõltuvad palgad klubi omanike ambitsioonidest

Puudutamata ei saa jätta ka rahalist poolt. Pealtvaatajateta mängides ei tule piletitulu, see aga moodustab klubide eelarvetest suure osa. «Ameerikas saadakse teleülekannetest tõepoolest reaalset tulu ja mõistan Donald Trumpi (USA president – toim), kes kutsus mängima publikuta, sest ka teleülekannete abil on võimalik see majandusharu taas käima saada. Meil on aga reitingud madalad. Ainuüksi meeskonna üks reis võõrsilmängule (CSKA kasutab tšarterlende – toim) maksab kolm korda rohkem kui saadav võiduhonorar. Seega – kuidas me ka ei tahaks taas vaadata suurt korvpalli, pean «surnu elustamisest» olulisemaks järgmiseks hooajaks valmistumist,» põrutas Vatutin.

«Sissetulekute nii suure langemise juures on raske midagi head oodata. Ettevaatlikult hinnates pakun, et klubide eelarved vähenevad umbes 30 protsenti. Teisest küljest loodan, et praegune kriis, nagu eelminegi, toob mängijate hinnad allapoole. Kogu lugupidamise juures Euroopa korvpalli tähtede suhtes ei sõltu nende palgad mitte klubide ja liigade sissetulekust nagu NBAs, vaid klubide omanike ambitsioonide võidujooksust,» jätkas isegi ses rallis osalev CSKA president halastamatult.

Tema enda klubi olukorda raskendab asjaolu, et välismaalastega on lepingud sõlmitud välisvaluutas, kuid Vene rubla kurss langes vahepeal euro ja dollari suhtes oluliselt.

Vatutin märkis, et praegust aega tuleb kasutada õigesti ja mõelda välja uusi ideid, kuidas tegutseda kriisijärgses reaalsuses. Euroliiga peab mõistma, et klubid on löögi all, ka järgmine hooaeg võib alata pealtvaatajateta. Seetõttu tuleb oma äristrateegia ajutiselt kõrvale jätta ja keskenduda sellele, et kõik kriisi üle elaksid.

«Näiteks meile oleks tähtis ajutiselt peatada nõue mängida vähemalt 10 000 pealtvaatajat mahutavas saalis. Selle rentimine on kallis ning suletud uste korral ka mõttetu. Lisaks ootan järgmise aasta-kahe jooksul külastatavuse langust – fännide sissetulekud on selgelt langenud, nad kulutavad meelelahutusele vähem raha,» tõi Vatutin näite.

Tagasi üles