FOTOD ⟩ Korvpallikoondislased kiidavad uut «kodu» ja harjutamisvõimalust

Soome korvpalliliit rajas mõne aasta eest Kisakalliosse oma treeningukeskuse, mille kasulikkust kiidavad kõik. Mullu Eesti koondise peatreeneriks palgatud Jukka Toijala püüab kodumaal hästi tehtud-toimivaid asju tuua ja siiapoole Soome lahte. Esimene tulem on käes.

Eelmisest nädalast saavad Eesti koondise kandidaadid harjutada spordiklubi Nord saalis, tegemist on endise Tiit Soku korvpallikooliga Mustamäel. Kui varasematel aastatel pidi väljaspool klubi- ja koondisetreeningute aegu igaüks ise vaatama, kus ja kuidas saab harjutada, siis nüüd on see mure murtud.

«Väga tore, et antakse võimalus siin käia ja trenni teha,» ütles Postimehele kogenud mängujuht Sten-Timmu Sokk, kes isa käe all samas saalis üles kasvas. Temaga sama mõtet avaldasid paljud teisedki tänasel treeningul osalenud korvpallurid.

«Paljudel on varem suvine töö jäänud selle taha, et pole kusagil käia. Igaüks pole nii hakkaja, et otsib ja leiab ise selleks võimaluse,» lisas Sokk.

Praeguses olukorras grupitreeninguid ei toimu. Kindla graafiku alusel lubatakse korraga neli mängijat palliga töötama - igaüks poolel väljakul, ühe korvi all - ning teine nelik jõusaali. Kui tund saab täis, on järgmiste soovijate kord. Nimekirjas, kes praegu Nordi saali kasutada saab, on 26 meestekoondise kandidaati. Toijala märkis, et laias nimekirjas on tegelikult rohkem kui kümme nime veel.

Mõistagi ei saa üheski jutuajamises praegusel ajal üle ega ümber koroonaviirusest ja pandeemiast tingitud ebakindlusest. Korvpallurid ei tea, kas järgmine hooaeg üldse saab sügisel alata, kas klubid jäävad alles ja millist tasu nood suudavad maksta.

«Võib-olla hakkame septembris mängudega pihta, kuid oktoobris tuleb viiruse järgmine laine ja kõik seisab jaanuarini,» mõtiskles Sokk.

«Kui eriolukord algas, siis enda pärast ma eriti ei muretsenud, esimene mõte oli, et lapsed haigeks ei jääks. Hiinas oli viirus juba eelmisel aastal, me aga käisime VTB liigas mitmel korral Hiinale küllalt lähedal mängimas.»

Olukorra normaliseerudes ja spordi jätkudes aitab 31-aastane Sokk koondist kindlasti edasi. «Mina enam suurt paremaks ei lähe, aga ägedaid noori poisse tuleb peale. Tore on vaadata, kuidas nad mõnusa tuhhiga panevad. Aitan nii palju, kui suudan. Esmalt tuleb tervis korras hoida, seejärel peab korvpall saama edasi minna.»

Sokk nentis, et lähituleviku reaalsus võib tulla karm. Näide jalgpallikoondise põhiväravavahi Sergei Lepmetsa tippspordist loobumisest ja munitsipaalpolitseisse tööle minemisest on kõigil silme ees. Nordis kuulis ka lauset, et paljud meistriliigas mänginud korvpallurid mõlgutavad samuti muu töö mõtteid.

Viimastel aastatel eestlastest kõrgeimal tasemel, ka Euroliigas mänginud Siim-Sander Vene on kasvatanud uutmoodi soengu. «Praegu ei sõltu kõik meist, võtame nädala korraga. Selgust pole, mis edasi saab,» ütles lõppenud hooajal Itaalias Vareses leiba teeninud Vene.

Saapamaalt on tulnud signaale, et klubi on huvitatud jätkuvast koostööst, kuid kellelgi pole selgust, mis saab edasi. «Itaalia korvpalliliit ja klubid loodavad saada riigilt toetusi. Teine teema on rahva saali saamine. Kui seda ei lubata enne järgmist aastat, võtab see väga  suure osa tulupoolest ära,» arutles Vene.

Kas ta pandeemia ajal mitu kuud selle epitsentris Itaalia põhjaosas olles ka kartis, et viirus hakkab külge? «Natuke küll. Samas ma kusagil ringi ei käinud, ainult trennis ja toidupoes. Tõsi, nakatuda võinuks trenniski. Poes muutusid ühest hetkest ikka reeglid karmiks,» meenutas Vene.

Mõne kuu Itaalia esiliigas mänginud Rain Veideman, kellele Rooma Eurobasketi klubi on endiselt võlgu, nentis, et praegune olukord on kõigile uus. Ta kasutab harjutamisvõimaluse heameelega ära, aga märkis, et liigselt tormata ei tasu. «Mängima ei saa veel niipea hakata. Tavaliselt alustame uueks hooajaks valmistumisega juulis, augustis paneme juba rohkem juurde. Kui praegu täiega teha, oled augustiks võib-olla tühi. Ja samas ei pruugi siis mängud veel lähedalgi olla. Nii et peab vaatama, milleks ja kuidas harjutada.»

Euroliiga klubi Vitoria Baskonia hingekirja kuuluv, hooaja BC Kalev/Cramos laenul veetnud Sander Raieste kahetses, et hooaeg nii vara läbi sai, sest temal oli nõnda tugeva liiga (VTB) kogemus esmakordne. «Kahju, et ma ei saanud eriti tegutseda oma õigel positsioonil, kuid peamine, et sain mängida, omad minutid kätte, VTB liigas tuli neid mängus keskmiselt üle kümne. Tähtsaim oli mitte tervet hooaega pingil istuda,» ütles Raieste, kel on Baskoniaga veel aasta lepingut järel.

Tagasi üles
Back