Lihaseline keha painas riigi esisprinterit: mind peeti sageli transvestiidiks
/nginx/o/2020/01/06/12853191t1hb800.jpg)
22. mai 2020, 17:35
Ilu olla küll vaataja silmades, kuid paraku on juba maailmas kord nii, et inimesed teevad sagedamini suu lahti selleks, et laimata ja kritiseerida, kui et kiita ja ülistada. Horvaatia kunagine esisprinter Maja Golub rääkis kodumaale oma loo.
Golub oli kümmekond aastat tagasi väga lootustandev sprinter. 2008. aastal püsitas ta 7,39ga Horvaatia rekordi 60 meetri jooksus, aasta hiljem haaras 11,51ga enda nimele riigi esitulemuse ka 100 meetri sprindis. Ent sel kõigel oli oma hind.
«Toona kommenteeriti alatasa mu välimust. Mõistagi ma treenisin, kuid ma ei näinud spetsiaalselt vaeva selleks, et mul oleks head käe- ja jalalihased. Minu jaoks oli oluline olla lihtsalt kõige kiirem. Ma ei hoolinud sellest, kuidas ma välja näen, mistõttu kutsuti mind sageli transvestiidiks,» meenutas Golub karme väljaütlemisi.
Ent kui ta hakkas oma naiselikkusele rohkem rõhuma, kerkis esile teine probleem. «Ma pole kunagi oma keha häbenenud. Kandsin isegi siis kleite, kui mul olid suuremad musklid, kui enamikel meestel. Aga seejärel hakati mind objektiseerima. Mehed vaatasid mind justkui prostituuti ning lähenesidki selle eelarvamusega,» sõnas horvaat.
Et Golubi ja Horvaatia rekordnumbreid (60 m - 7,39; 100 m - 11,51) paremini konkteksti panna, toome kõrvale mõned teised tippmargid:
Eesti rekordid on 7,29 ja 11,35 (mõlemad Ksenija Balta)
Euroopa rekordid on 6,92 (Irina Privalova) ja 10,73 (Christine Arron)
Maailmarekordid on vastavalt 6,92 (Irina Privalova) ja 10,49 (Florence Griffith-Joyner)