VIDEO ⟩ Sõõrumaa poliitikute suurest kaasamisest: peame teadma, millistes koridorides käia

Ka järgmiseks neljaks aastaks Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendiks valitud Urmas Sõõrumaa uuest meeskonnast ehk täitevkomiteest leiab arvukalt poliitikuid. Lausa nõnda arvukalt, et vastaskandidaat Tõnu Tõniste kasutas selle iseloomustamiseks sõna «hirmutav». Sõõrumaa selgitas Postimehele oma valikut.

«EOK täitevkomitee saab kujundada spordipoliitikat ja selle maastikku. Kas, kus ja millisel määral realiseerub aasta tähtsaim seadus ehk riigieelarve, sellest sõltume ju väga palju. Nimetame seda täitevkomitee sidusgrupiks. Et algatatud programmid jõuaks lõpuks ka valitsuse lauale ja riigikogus «ärakoputamisele», on vaja teada, millistes koridorides käia,» ütles Sõõrumaa.

Teise ametiaja fakti kommenteerides märkis EOK presidendina jätkav suurettevõtja, et ta rääkis juba enne valimisi lubadusest teha aasta pärast ettepanek: muuta põhikirja nõnda, et president valitaks 4+4 aastaks. «Täiskogu saaks siis pärast esimest nelja-aastast perioodi otsustada, et kui presidendi tööga ollakse rahul, ei korraldata valimisi uuesti,» märkis Sõõrumaa.

Eelnevalt täiskogu liikmetele kõneldes lausus Sõõrumaa, et valimispäeva eelse öö uni polnud kõige pikem. Lõpuks jagunesid hääled sümmeetriliselt, 83:38 tema kasuks. Kui rahuliku südamega ta Kadrioru staadionile saabus?

«Põhimõtteliselt rahuliku südamega. Materjalide ettevalmistamine, programmi läbivaatamine, ümbertegemine, täitevkomitee võimalike liikmetega läbi rääkimine – kõik see võttis aega ja tähelepanu. See pole ainult inimeste, vaid ka spordiringkondadega rääkimine,» vastas Sõõrumaa.

Uue ametiaja esimese tegevusena soovib ta võimalikult kiirelt kutsuda kokku täitevkomitee, vaadata, milline on igaühe roll ja võimalused. «Aeg ei anna oodata. On kriisist väljatuleku aeg. Kogu maailm räägib tervisest – seda rauda tuleb taguda, et inimesed hakkaks lisaks tervisest rääkimisele ka tervisest mõtlema. Et tervis ei ole arst, haigused, tabletid. Tervis on elujõud, vitaalsus, rahulolu – natuke teised asjad.

Tuleb hakata komisjone komplekteerima ja tööle lükkama. Esimeses järjekorras on tippsport, sest aasta pärast toimuvad olümpiamängud, jälle on vaja seada eesmärgid ja leida rahalised vahendid. Loomulikult ka taristukomisjon, sest riik on valmis Euroopast infrastruktuuri tarvis saama täiendavaid rahalisi vahendeid ja sinna sisse peab kindlasti kuuluma spordi infrastruktuur.»

Nii Sõõrumaa, Tõniste kui ka kogu spordirahvas rõhutas enne valimisi väga palju treenerite teemat. Jätkava presidendi sõnul jääb see üheks tähtsamaks. «Treeneri – mitte küll kõigi – staatus peaks olema võrdsustatud õpetaja omaga. Eelkõige kehtib see treenerite kohta, kes tegelevad lastega. Nad peaksidki olema pedagoogid. Päris tipptasemel treenerite seas on ka taktikuid, strateege, psühholooge.

Käisin välja ka mõtte, et jätkusuutlikkuse tagamiseks vajab Eesti vähemalt 200 uut treenerit aastas. Selle teostumine tähendaks päris korraliku kolledži käivitumist.»

Aastaid on räägitud, et treenerite kui pedagoogide palgad peaks võrdsustuma õpetajate omaga. Sõõrumaa rõhutas taas, et pikemas perspektiivis peab see juhtuma. Samas ta lisas: «Treeneritest võib rääkida iga valimise eel või järel, aga nii hästi, kui treeneritel on läinud viimase nelja aasta jooksul, pole väga tükk aega olnud. Et treenerite palgad on oluliselt tõusnud, läinud oluliselt ametlikumaks, on ka üks põhjus, miks me kannatasime kriisiajal suhteliselt vähe. Sest treenerid olid nõndanimetatud abikõlbulikud. Aga pikk tee on veel minna.»

Tagasi üles