Korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala: see pole selline töö, kus raha taskusse pista ja kaduda

Karl-Joosep Küngas
Copy
Jukka Toijala (vasakul) ning tema abilised Indrek Reinbok (keskel) ja Heiko Rannula (paremal) töötavad suvel korvpallikodus.
Jukka Toijala (vasakul) ning tema abilised Indrek Reinbok (keskel) ja Heiko Rannula (paremal) töötavad suvel korvpallikodus. Foto: Tairo Lutter

Eelmisel aastal Eesti korvpallikoondise peatreeneri kohale asunud soomlane Jukka Toijala võtab oma tööd väga tõsiselt ja tunnistab, et tegu on parima töökohaga, mis tal karjääri jooksul olnud.

Toijala peab Eesti korvpallikoondise peatreeneri ametit enda karjääri olulisemaks. «Eelmised kogemused on olnud klubi treenerina ja rahvuskoondiste abitreenerina, aga see on seni minu parim töö,» ütles Toijala Betsafe podcastis.

Info Eesti korvpallikoondise peatreeneri otsingutest jõudis soomlaseni sealse alaliidu kaudu. «Eesti Korvpalliliit saatis kõikidele Euroopa alaliitudele teate, et neil algab selline konkurss ja paluvad sellest teada anda sobilikele treeneritele,» sõnas ta. Kuigi Toijalal oli 2-aastane leping Soome Korvpalliliiduga, sai ta loa kandideerimiseks.

«Ma olen Eesti korvpalli jälginud lähedalt, Soome lahe vastaskaldalt. Esiteks ma tean, kui tähtis on eestlaste jaoks korvpall. Teiseks on siin palju noori ja andekaid mängijaid. Pinna all köeb meeletu potentsiaal,» ütles peatreener.

Kuigi aastaid tagasi oli Eesti korvpall kaugelt paremas seisus Soomest, siis nüüd on olukord vastupidine. Soome koondis mängib pidevalt suurturniiridel, samal ajal proovib Eesti sinna tasapisi tagasi jõuda. Toijala ei oska kommenteerida, miks Soome tulemuste põhjal Eestist kunagi mööda läks, sest ei tea, milliseid meetmeid siin 90ndatel ja 2000ndatel kasutati ja miks ei tulnud potentsiaalseid Euroopa tasemel mängijaid. Praegu käib arutelu selle üle, milline on Audentese roll korvpalli arendamisel.

«See äratab kirglikke kommentaare, aga peab olema aus. Nii nagu ajalugu on näidanud, ei ole Audentes täiel määral oma ülesannet täitnud. Ei ole programmi, kuhu õppima minekut toetada või kuhu mängijad tahaksid tulla. On palju potentsiaali arendada sealse struktuuri ja ka töökeskkonna arendamiseks.»

Koondise peatreenerina peab Toijala hinnangul esmajoones aru saama, et nõudmiste ja eesmärkide saavutamine on võimalik siis, kui toetatakse seda, mida saab ära teha. Hea peatreener toob enda ümber piisavalt personali. «Kui me räägime, et tahame olla Euroopa meistrivõistluste lõputurniiris 8. kohal, siis me peame ka teistes tegevustes latti kõrgemale seadma. Meil peab olema laagrite võimalus, võimalus osaleda headel rahvusvahelistel mängudel. Rasketel hetkedel Itaalia vastu paistis välja, et oleme liiga vähe koos olnud,» ütles ta.

Tema sõnul on täiesti selge, et meil on vaja järjest kõvemaid mänge. Äkitselt tulemused ei tule, vaid kõvade korvpallimaade vastu mängides. Ükskord saab see Toijala hinnangul meeskonnale rutiiniks ja lõpuks tuleb edu.

«Kõikidele ei saa meeldida, saan sellest hästi aru. Ma tean, et kui rahvuskoondise peatreeneriks valitakse välismaalane, siis on loomulikult olemas ka sellele vastuseisjaid. Ma pean oma tegevuse kaudu välja teenima ka kriitikute usalduse. Ma proovin siin teha head tööd ja Eesti korvpalli edasi aidata,» ütles korvpallikoondise peatreener. Tegemist ei ole tema sõnul sellise tööga, kus raha taskusse pista ja kaduda, vaid ta tahab edendada Eesti korvpalli nii palju kui võimalik, sest hea töö puhul võib see tulevikus kuskile välja viia.

Toijala arvab, et välismaalasena on isegi lihtne. «Kuigi kriitika käib asja juurde, siis suurem osa arutelust tema kõrvu ei jõuagi. Minu meelest on treenerina oluline jätta endast maha käejälg, et kolleegil oleks hea tulla, sest asjad on tehtud hästi,» ütles ta lõpetuseks.

Vaata Jukka Toijala vestlust Betsafe podcastis siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles