Staadionijutud ⟩ Tähti Alver: tänaseni imestatakse, kuidas ma sellest kõigest välja tulin

Postimees Sport
Copy
Tähti Alver
Tähti Alver Foto: Madis Veltman / Postimees

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate «Staadionijutud» 11. osas on külalise rollis kaugus- ja kolmikhüppaja Tähti Alver, kes kerkis möödunud nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlustel rambivalgusse.

Tallinnast tugeva majandustaustaga perest pärit Alver parandas oma kõrvalalal isiklikku rekordit mitmekümne sentimeetriga, viies tippmargi 6.54ni. Ühtlasi tõi see kogu võistluse ühel oodatumal ja põnevamal alal täpselt ühesentimeetrise võidu Ksenija Balta ees, kes oli viimati Eesti meistrivõistlustel oma põhialal võisteldes kullata jäänud 2007. aastal.

«Esmaspäeval tööle minnes oli küll eriline tunne. Kolleegid tulid juurde ja õnnitlesid,» ütleb SEB pangas arendusjuhina töötav Alver. «Ka pühapäev oli muidugi väga emotsionaalne päev isikliku rekordi tõttu. Uni ei tahtnud kergelt tulla, kuna telefon oli õnnesoovidest umbes. Mul on tõesti hea meel, kui paljudele inimestele see tulemus korda läks.»

Olgugi et Alver säras juba TV 10 olümpiastarti sarjas ja ta meenutab tänaseni, kuivõrd oluline oli talle toona selle võistlussarja kaudu esimese päris oma ratta võitmine, kerkis ta täiskasvanute klassis Eesti tippu oodatust mõnevõrra hiljem, pärast pikka vigastuspausi ja mitut operatsiooni 19–20-aastasena.

«Mul oli väga raske vaadata eemalt noorte tiitlivõistlusi, kuna teadsin, et minu koht pidanuks ka seal olema. Ma arvan, et mul on selline sisemine jõud, mis aitas pikast vigastuspausist üle saada. Mõned imestavad tänaseni, et kuidas ma sellest kõigest välja tulin,» sõnab 25-aastane Alver.

Sel suvel on Alver jaganud aega töö, kergejõustiku ja kettagolfi vahel. Neist viimase juurde on sportlase toonud tema elukaaslane ja ühtlasi oluline abijõud, kes on käinud Alverile viimastel aastatel kaasa elamas suisa kõigil välisvõistlustel.

«Isegi pühapäeval enne kaugushüppevõistlust käisime natuke disc-golf'i mängimas. Mängin disc-golf'i tihti ka pärast õhtusööki, et end natuke liigutada ja mitte liiga laisaks muutuda,» räägib Alver.

Nagu selgub, mängivad Alveri tulemustes kindlasti rolli ka treeningutes tehtud muudatused.

«Võtsin sel suvel kaugushüppes hoojooksu kaks sammu pikemaks. Ma arvan, et see on tulnud kevadistest jooksutrennidest, tänu millele on kiirust juurde tekkinud ja ma ei mahu enam 16 sammu sisse hästi ära,» ütleb hiljutise vigastuse tõttu ettevalmistusperioodil tänavu varasemast hoopis vähem hüppeid ja rohkem jooksu teinud Alver, kes peab oma raskeimateks trennideks jõusaalis toimuvaid harjutuskordi.

Seekordses saates kuuleme muu hulgas ka Alveri tööst panganduses, treeningmahtudest, erinevatest rekorditest, konkurentsist ning kolmik- ja kaugushüppe tehnilistest nüanssidest.

Saate viimases osas esitab saatejuht Karl Rinaldo taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootab aadressile ekjl@ekjl.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles