Kas libedad sussid toovad virtuaalreaalsusesse seni puudunud liikuvuse?

Omni One on mõeldud eelkõige suurimatele virtuaalreaalsusfännidele.

FOTO: Virtuix

Virtuaalreaalsus on jõudnud oma arengus punkti, kus prillid ette tõmmates võib saada väga hea kogemuse. Seda tänu ekraanide tehnoloogilisele arengule ning pea ja käte liigutuste jälgimisele. Kõige suuremaks probleemiks on aga ruumis ringi liikumine, mida seni on lahendatud erinevate kontrollskeemide abiga. Virtux Omni on ettevõte, kes proovib seda muuta. Nende järjekordne edasiarendus senisest virtuaalreaalsuse jooksulindist kannab nime The Virtuix Omni One.

Virtuix Omni sai alguse 2013. aastal, mil käivitati väga edukas ühisrahastuse kampaania. Lubaduste hulka kuulusid nii tõetruud virtuaalreaalsuse kogemused kui ka võimalus oma elutuppa lihtsasti seade ülesse panna. Esimene müügile jõudnud seadeldis oli  aga pigem kohmakas ning väga piiratud mänguvalikuga, kuid idee ise töötas. Sama sai öelda ka virtuaalreaalsusprillide endi kohta. Ent viimased on paari aastaga teinud läbi ääretult suure tehnoloogilise hüppe, jõudes pikslitest fotorealismini ning kohmakast majakate süsteemist prillide seestpoolt-väljapoole (ingl k inside-out tracking) jälgimiseni.

The Virtuix Omni One testmudelid kasutavad Pico Neo 2 virtuaalreaalsusprille, mis suudab kuvada 4k resolutsiooni 90 kaadrit sekundis. Pole veel täpsustatud, milliseid prille hakkab sisaldama lõppversioon, mis peaks jõudma müügile 2021. aasta keskpaigas hinnasildiga 1995 dollarit. Eelmise versiooniga võrreldes on suurima muutuse läbi teinud kohmakas vöö ümber kinnitus, mis on saanud asenduse vesti näol. Libedate susside süsteem on samas säilinud.

Omni One täiskomplekt sisaldab jooksmisalust koos sellele ühendatud mänguvestiga.

FOTO: Virtuix

Ma ise olen mitmeid kordi saanud Virtuix Omni seadet proovida, seda nii kohalikel mänguüritustel kui rahvusvahelistel messidel. Heast küljest saab välja tuua asjaolu, et senine pultidega mängusisene liikumine on tõesti leidnud parema lahenduse. Puldiga liikumine võib kiirelt esile kutsuda iiveldustunde, kuna läbi silmade tajub aju, et keha liigub, aga reaalsuses liikumist ei toimu. Virtuix Omni kasutamine eeldas, et kasutaja laseb kogu oma keharaskuse vöö küljes olevate rihmade peale ning seejärel libistab spetsiaalsete tossudega libedal pinnal. Sammude kiirust mõõdeti jalanõude küljes olevate sensoritega. Eemalt vaadates tundub kõik väga lihtne ja loogiline, kuid kasutades on tegemist pigem harjumatu mänguviisiga. Olemas oli ka hüppamise ja kükitamise võimalus, kuid kuna mängija oli puusadest kinnitatud seadme külge, oli nende tegevuste teostamine raske.

Vaata seadme tutvustusvideot:

The Virtuix Omni One toob endaga kaasa vesti kinnitussüsteemi ning ka hinnasilt on eelnevatest toodetest tunduvalt väiksem. Sama saab öelda ka seadme enda kohta. Kas see paneb inimesi enda koju taolist lahendust hankima või peaksid need pigem jääma spetsiaalsetesse meelelahutusasutustesse? Esialgu arvan viimast, sest ka virtuaalreaalsuse prillid ise pole massidesse end täielikult suutnud sisse süüa, seda isegi kultusteose «Half-Life: Alyx» ja ülipopulaarse «Beat Saberi» abiga.

Tagasi üles
Back