Postimehe taskuhääling «Kehakultuur» vaatas sel nädala tagasi Eesti jalgpallikoondise mängudele Itaaliaga ning Postimehe ajakirjanikud Karl Juhkami ja Siim Kaasik olid sel puhul endale külla palunud Martin Reimi.

Eesti koondise rekordinternatsionaal meenutas 90ndate alguses toimunud mänge Saapamaa koondisega. Äsja vabaks saanud riigis aeti vutiasja olude sunnil veidi põlveotsas, mistõttu olid matšid Itaaliaga kui teiselt planeedilt. 

Lisaks nimekatele vastastele võtsid meie meestel jala värisema ka sealne publik, keda ametliku protokolli põhjal kogunes 1993. aastal Trieste staadionil 22 279. Rahvamassid olid ummistanud ka tänavad, mistõttu liikusid meie mehed toona staadionile politseieskordi saatel ning ette jäänud autosid peksti vajadusel ka kumminuiadega. 

Kodusel Kadrioru staadionil tuli meie meestel maadelda aga sootuks teiste probleemidega. Nimelt toimusid mängud hilisel õhtutunnil ja nigelavõitu staadionivalgustuse tõttu kadusid mängijad nurgalipu juures lihtsalt pilkasesse pimedusse.

Reimi jaoks kõige mälestusväärsem Itaalia matš on aga 1995. aastal Salernos toimunud kohtumine, kus ta karistuslöögist Saapamaa väravavõrku sahistas. Veel eelneval päeval polnud aga sugugi kindel, et poolkaitsja üldse väljakule jookseb, sest ta oli eelnevad kolm päeva veetnud haiglas. 

Lisaks meenutati teisi Itaalia pinnal peetud kohtumisi nagu Eesti koondise 3:0 võitu Indoneesia üle ning FC Flora 1:2 kaotust AC Milanile. Põgusalt peatuti ka Itaalia koondise hetkeseisul ning nende vutistiilil, mis, vähemalt Reimi arvates, meile peaks sobima. 

Kommentaarid
Copy