STAADIONIJUTUD 20-kordne Eesti meister Karl Lumi: inimesed vaatavad, et olen pooletoobine, kui käin suvel Pärnus enne võistlust solaariumis

Postimees Sport
Copy
Saatejuht Karl Rinaldo (vasakul) ja külaline Karl Lumi.
Saatejuht Karl Rinaldo (vasakul) ja külaline Karl Lumi. Foto: EKJL

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate «Staadionijutud» seekordne külaline on äsja 20. korda kõrgushüppes Eesti meistriks kroonitud Karl Lumi.

35-aastane ettevõtjast spordifanatt kuulub kahtlemata Eesti kergejõustikupere huvitavamate persoonide hulka, kelle isa Vello Lumi absoluutne tippmark on tänaseni ei vähem ega rohkem kui ühe sentimeetri võrra pojast parem (vastavalt 2.23 ja 2.22). Karl Lumi on olnud läbi karjääri tuntud kui väga tihti ja stabiilselt võistlev sportlane, kes on alistanud kõrguse 2.10 tänaseks juba 18 (!) järjestikusel aastal.

«Tahaks saada kokku sellise arvu Eesti meistrivõistluste medaleid, mida mitte keegi kunagi üle lüüa ei suudaks,» ütleb Lumi muiates. «Mulle lihtsalt väga meeldib kõrgushüpe. Vahet pole, kas ma olen valmis või mitte, võistlus on ikkagi täielik nauding. Selle nimel ma sporti teengi, et saaksin võistelda ja end proovile panna. Võistlus on ka hea trenni eest, sest suudan end seal paremini kokku võtta. Pealegi on jube mõnus, kui kohtunikud sinu eest latti tõstavad – ei pea ise seda tegema.»

Hiljuti koduõuele kõrgushüppesektori ehitada lasknud Lumi toob saates välja mitmeid huvitavaid nüansse, mis on aidanud tal spordis kaugemale ja kõrgemale jõuda. Muu hulgas käib ta alati – ka suvel – enne etteasteid solaariumis ja võtab mõne lonksu veini, et võistluseelset närvi vähendada.

«Paljud ei tea seda, aga isegi võistlushobused käivad solaariumis. Ja ma ei tea, et nad tahaksid pruuniks saada. On teadlikult tõestatud, et väikeses koguses UVA- või UVB-kiirgust toniseerib lihaseid ja teeb need soojaks. Miks muidu lõunamaalased nii head ja kiired on – päike mõjutab omal määral. Inimesed vaatavad ka, et ma olen pooletoobine, kui käin suvel Pärnus enne õhtust võistlust solaariumis, kuigi väljas on 30 kraadi. Kui päev läbi rannas päikese käes vedeleks, siis oleks efekt vastupidine – see teeks uimaseks,» põhjendab Lumi.

«Kui inimene on lapsepõlvest saati teinud sporti, hoiab elustiili heal tasemel ja toitub korralikult, võib ka 40-aastasena hüpata väga kõrgele. Hea näide on Saint-Kittsi ja Nevise sprinter Kim Collins, kes tegi 40-aastasena 60 meetris elu kiiremad jooksud. Tänapäeva inimene ei vanane nii kiiresti, kuigi, jah, meil pole plahvatuslikel aladel väga palju näiteid nendest, kes oleksid väga kaua sporti teinud. Üritan seda müüti murda,» lisab Lumi.

Saates tuleb muu hulgas juttu sellest, miks Lumi juba 2005. aastal 20-aastase noorukina Helsingis kergejõustiku MMiga seonduvalt Soome meediale intervjuusid käis andmas, millise loogika alusel usub ta olevat võimeline praegu kaks korda nädalas tõsiselt treenides veel enda ja isa rekordit murdma, kui palju muutis tema elu tütre sünd ning mis teeb kõrgushüppe sedavõrd nauditavaks spordialaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles