Surmaga silmitsi seisnud olümpiavõitja: maskivastased on ühiskonnale ohuks
/nginx/o/2020/01/06/12853191t1hb800.jpg)
29. aprill 2021, 07:41
«Ma pole iial tundnud, et oleksin surmale nii lähedal.»
See lause kuulub kanadalasest bobikelgutamise olümpiavõitjale Alexander Kopaczile, kes kartis pärast koroonaviirusega nakatumist hullemat.
«See oli kohutav kogemus,» vaatab 31-aastane atleet nüüd väljaandele Sportsnet antud intervjuus möödunule tagasi.
Kopacz põdes haiguse läbi raskel kujul: tal oli palavik, tugev köha ning külmavärinad. Sümptomid olid kohati nii tõsised, et ta ei suutnud isegi magada. «Mis mind enim üllatas, oli see, et iga järgnev päev oli veelgi hullem kui eelmine. Asjad lihtsalt ei läinud paremaks. Tavapärased reeglid justkui ei kehtinud,» sõnab ta.
Kui Kopacz eelmisel kolmapäeval viimaks Londoni haiglasse jõudis, oli ta seisund nii halb, et talle tuli anda lisahapnikku, et kopsud korralikult töös püsiksid. Kui kanadalane virtuaalsilla teel kodumaa ajakirjanike küsimustele vastas, olid ta laused lühikesed ja pausid pikad.
Usutluse lõpus võttis Kopacz kokku viimse jõuvaru ning võttis sõna ka koroonaeitajate ja maskivastaste kohta. «See [haigus] pole mingi nali. Ainus nali on see, et meil on reaalselt inimesi, kes ei usu teadlasi. Maskivastased on nali ja nad on ühiskonnale tõsiseks ohuks,» lausus ta.
«Kui sa oled geneetiliselt n-ö õnnelik, et sind see ei puuduta, siis ma saan aru, kust see suhtumine võib tulla. Aga sa võid seda täpselt sama tõenäoliselt edasi kanda kellelegi, keda see mõjutab väga rängalt. Ja kui sina oled see, kes teadlikult teisi inimesi nende viimaste hingetõmmete poole lükkab, eriti veel teadlikult, oled sina nende eest ka vastutav,» sõnas Kopacz, kes loodab paari päeva pärast haiglast välja saada.
Seda, millised võiksid olla haiguse pikaajalised tagajärjed, Kopacz öelda ei osanud, kuid rõhutas küsimusele vastates: «Seda ma ei tea, aga ainus pikaajaline tagajärg, mille üle ma õnnelik olen, on see, et ma olen jätkuvalt elavate hulgas.»
Kopacz tegi oma bobikarjääriga algust 2013. aastal ning tema sportlastee kõrghetk oli Pyeongchangi olümpial, kus ta krooniti koos Justing Krippsiga olümpiavõitjaks.