Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

KUULSUSTE HALL ⟩ Eesti esimene olümpiavõitja

Alfred Neuland poseerimas oma tsaariaegsete aurahadega (1910. aastad). FOTO: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

1922. aasta aprillikuu lõpupäevadel tehti spordiajalugu Tallinnas, Estonia teatri lavalaudadel. Seal leidsid aset tõstmise MM-võistlused, üldse esimesed mõne olümpiaala tiitlivõistlused Eestis, mis märkisid samal ajal ühtlasi meie tõstesportlaste enneolematut edu: viies kehakaalus välja mängitud kokku 15 medalist jäeti koju koguni 11. Maailmameistriteks krooniti eestlastest Harald Tammer, Saul Hallap ja Alfred Neuland.

Toonase särava tõstjate põlvkonna kaheldamatu esinumber oli neist viimasena mainitu, Valgas sündinud, ent parema elujärje otsingul lapsena koos perega Riiga kolinud ja seal treeninguid alustanud Neuland.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 14.

Esimesed tõsisemad saavutused spordis sai Neuland kirja Tsaari-Venemaa päevil. Talendika noormehe püstitatud tsaaririigi rekordid ning võidetud meistritiitlid andsid aimu tema sedavõrd kiirest arengust, et see sunnib vägisi tagantjärele spekuleerima – kui tõstmine olnuks 1912. aastal Stockholmis olümpiakavas, ehk võinuks Neuland oma esimese olümpiamedali võita juba siis, 16-aastase poisina?

Kuid I maailmasõja eelõhtul Peterburi elama ja treenima asunud tõstelootuse rahvusvaheline debüüt jäi esialgu siiski olemata. Suurim süü selles lasus sõja puhkemisel, mis paljude senise elukorralduse segi paiskas ja ka Neulandi mõneks ajaks sõjakeerisesse saatis.

Alfred Neuland tõstevõistlustel Tartus (1921). FOTO: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Antwerpen 1920

Eesti iseseisvumise ajaks oli Neuland aga tagasi kodumaal, võideldes Vabadussõjas ning juhendades tõstjaid Eesti esimestel spordikursustel Tallinnas. Neile Tondi kasarmutes toimunud kursustele olid koondatud Eesti sporditalendid, kellest loodeti peagi osalejaid rahvusvahelises spordielus. Noor riik vajas maailmalt positiivset tähelepanu!

Juba 1920. aasta olümpiamängudel Antwerpenis tegigi Eesti sportlaskond esimese stardi sinimustvalge lipu all ning kuna tõstmine oli taas olümpiakavas, kuulus koondisesse ka kodune esinumber Neuland.

Neulandi suured medalivõidud

Antwerpeni OM, 29. august 1920. Kergekaal (-67,5 kg), kolmevõistlus

  1. Alfred Neuland (Eesti) 257,5 kg
  2. Louis Williquet (Belgia) 240 kg
  3. Georges Rooms (Belgia) 230 kg

Tallinna MM, 29. –30. aprill 1922. Kergekaal (-67,5 kg), viievõistlus

  1. Alfred Neuland (Eesti) 442,5 kg
  2. Eduard Vanaaseme (Eesti) 415 kg
  3. Voldemar Noormägi (Eesti) 410 kg

Pariisi OM, 22. –23. juuli 1924. Keskkaal (-75 kg), viievõistlus

  1. Carlo Galimberti (Itaalia) 492,5 kg
  2. Alfred Neuland (Eesti) 455 kg
  3. Jaan Kikkas (Eesti) 450 kg

Tõstjate mälestusväärne olümpiadebüüt sai teoks pühapäeval, 29. augustil 1920. Esmalt võitis väikese üllatusena hõbedase medali sulgkaalus võistelnud Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillak). Seejärel pälvis kergekaalus ülekaaluka esikoha Neuland, kellest tuligi sedasi Eesti esimene olümpiavõitja. Lisaks tegid mõlemad mehed parandusi ametlikku maailmarekordite tabelisse – Schmidt ühel ja Neuland kahel korral.

See oli pühapäev, mis läks ajalukku. Aegade esimene olümpiakuld, peale selle veel olümpiahõbe ja kolm maailmarekordit – kas on meie spordiloos ette näidata teist sama tulemuslikku päeva?

Tõstmise maailmameistrid Tallinnas (1922). Vasakult: Alfred Neuland (Eesti), Saul Hallap (Eesti), Heinrich Graf (Šveits), Roger François (Prantsusmaa) ja Harald Tammer (Eesti). FOTO: Karl Akel/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Alfred Neuland (10. oktoober 1895 – 16. november 1966)

  • Olümpiakuld tõstmises (kergekaal, Antwerpen 1920)
  • Olümpiahõbe tõstmises (keskkaal, Pariis 1924)
  • Maailmameister tõstmise kergekaalus (1922)
  • I koht ülevenemaalisel olümpial tõstmise kergekaalus (Riia, 1914)
  • Venemaa meister tõstmises ja köieveos
  • 10 maailmarekordit tõstmises
  • 45 Eesti rekordit tõstmises

Rahvusvaheliselt tuntud nimi

Nende saavutuste eest oli Neuland paljuski tänu võlgu enda uuendusmeelsusele – teda on maailmas tunnustatud moodsa tõstetehnika ümberkujundajana, kes juurutas nn lukkhaaret ning laia haaret ja sügavat kükki rebimisel.

Eesti esitõstja karjäär jätkus mõnda aega täistuuridel ka pärast Tallinnas võidetud MM-tiitlit. Ta lisas oma kontole võidu mainekatelt Göteborgi mängudelt (1923) ning täiendas medalikogu hõbedaga Pariisi olümpialt (1924), kerkides sellega ühtlasi esimeseks eestlasest kahekordseks olümpiamedalivõitjaks. Lisaks jäid tema sportlasteed kaunistama kümme ametlikult registreeritud maailmarekordit aastatest 1920–1923.

Peale kõige muu oli Neuland tuntud tõelise Valga patrioodina. Kodulinna spordielus täitis ta vastavalt vajadusele innustaja, organisaatori, treeneri või kohtuniku rolli, muutes Valga II maailmasõja eel arvestatavaks raskejõustikukeskuseks Eestis.

Lisalugemist

  • Tiit Lääne (koostaja) «Alfred Neuland« (Tallinn 2007)
  • Jaak Valdre «Eesti tõstespordi ajavaod I» (Põltsamaa 2017)
Tagasi üles
Back