PM TOKYOS ⟩ Peatreener Kaaberma: tüdrukutel pidasid närvid vastu ja tegid seda, mida oskasid (5)

Copy

Kuldse epeenaiskonna peatreeneril Kaido Kaabermal oli pärast olümpiafinaali hääl ära, kuid see oli väike hind, mida maksta olümpiavõidu eest.

«See on kogu Eesti rahva kuld,» sõnas juhendaja käriseva häälega vahetult pärast kullamatši.

Kaaberma tegi olümpiafinaalis sealjuures ka riskantse otsuse, kui saatis seitsmendas minimatšis Erika Kirpu asemel rajale vanameister Irina Embrichi. See oli vajalik, et Embrich kvalifitseeruks olümpiamedalistiks, kuid tagantjärele osutus see üheks võtmevahetuseks.

«Eks sellises situatsioonis teha nii sundvahetust on risk. Erika ei vehelnud kehvasti, lihtsalt otsus sai tehtud kaks matši enne lõppu, et kui hakkabki [käest] minema, siis vähemalt Julia [Beljajeva] ja Katrina [Lehis] saavad vahet tasa minna tegema. Aga lõpuks oli hoopis nii, et Ira sai oma vahetusega +1 ja tõi viigi ning siis kaks tüdrukut tegid ka ilusti [lõpuni],» selgitas Kaaberma Kanal 2 eetris.

Aga kas juhendaja kahtles ka selle vahetuse hetkel? «Alati! See on ju sport - ette ei tea midagi ennustada,» ei salanud ta.

Kirjutavatele ajakirjanikele ütles Kaaberma, et mõtlemist Embrichi osas tal veidi oli, kuid lõpp hea, kõik hea. Ta märkis: «Irat oli mingil määral ka lihtsam sisse panna. Teadsin, et ta on heas vormis, nägin seda trennides. Teiseks – tal on kogemused, finaalikogemused. Ta hoidis külma närvi ja tegi oma asjad sisuliselt ankrunaise kombel ära.»

Finaalist rääkides lausus Kaaberma, et Korea oli võidetav. Mida võis pidada võidu võtmeks? «Eks seal oli neid momente küll. Vahepeal Julia läks 2:0 ette, Erika läks 2:0 ette, aga vastased tulid tagasi. Ei saanud eest ära rebida.

See oli kõva ameerika mäed. Aga tüdrukute närvid pidasid vastu ja nad tegid seda, mida oskasid. Saime viimaseks matšiks viigi kätte ja siis tegi Katrina oma töö ära. Ta kannatas väga hästi. Paar viga tegi, aga ta läks julgelt peale, nagu pidigi,» võttis peatreener kullamatši kokku.

Pärast poolfinaali jäi otsustava matšini neli ja pool tundi - nõrgema närviga sportlastele paras aeg läbipõlemiseks. Kaaberma sõnul valmistuti finaaliks nõnda, et esmalt pikutati kolm tundi treeningusaalis – kes kuulas muusikat, kes lasi silma looja – ning seejärel hoiti matši alguseni kehad soojas.

Taktikat polnud keeruline paika panna. «Korealased on teada. Tähtsaim oli see, et ei tohi minna nagu tank peale – nad on väga kiired vastu nõelama. Tuleb kannatada, kannatada, otsida, otsida ja teha oma asi ära. Ei olnud ju tormamist, nad kannatasid väga hästi!» kiitis juhendaja.

Korea nõrgim lüli oli seekord nende esinumber Injeong Choi, kes oli ka individuaalturniiril langenud välja esimeses ringis. Kas tema kahvatut vormi prooviti ära kasutada? «Ei, sellist asja pole. Tavaliselt ongi nii, et kui hakata kellegi pealt suruma, annab see hoopis vastupidise efekti. Ütleme ausalt, et ega ma Choid ei jälginudki, jälgisin oma tüdrukuid,» lausus Kaaberma rahulikult.

Kuldmedali võitmine ei üllatanud teda: «Oli juba ammu näha, et tüdrukud on vormis, seda näitas ka individuaalvõistlus. Kui jõudsime finaali, ei mõelnud me, et medal on juba käes. Tüdrukud läksid võitlema kulla eest. Esimene matš Poolaga oligi kõige närvilisem. Pärast juba läks iseenesest.»

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles