N, 11.08.2022

VAHEKOKKUVÕTE ⟩ Kui hästi on Eesti korvpalli «masterplaan» esimese kolme aastaga käivitunud?

Jarmo Jagomägi
, Reporter
Kui hästi on Eesti korvpalli «masterplaan» esimese kolme aastaga käivitunud?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
2000. aastal sündinud Henri Drell võiks lähiaastatel tõusta Eesti koondise üheks veduriks.
2000. aastal sündinud Henri Drell võiks lähiaastatel tõusta Eesti koondise üheks veduriks. Foto: Raul Mee

2015. aastal võitis Eesti noormeeste U16 koondis EMi B-divisjoni turniiri. Kaks suve hiljem lõpetati U18 vanuseklassis samal tasemel kolmanda kohaga. 1999 ja 2000 sünniaastaga poistes nähti juba siis suurt potentsiaali. Mitte ainult kodumaal, vaid ka piiri taga. Nüüd võib öelda, et ažiotaaž oli põhjendatud, sest vaikselt moodustab seesama põlvkond meie rahvusmeeskonna tuumikut.

Lootustele ja ootustele andis teatava garantii, et meie tublimad noored pääsesid 15–17-aastaselt tugevatesse välismaa klubidesse. Kristian Kullamäe ja Henri Drell põrutasid Saksamaale, Sander Raieste Hispaaniasse, Kaspar Treier, Mikk Jurkatamm ja Hugo Erkmaa Itaaliasse. Teised astusid kodumaal sammu edasi. Matthias Tass liitus Kalev/Cramoga, Robin Kivi, Märt Rosenthal ja Hendrik Eelmäe kinnitasid kanda Tartu esindusvõistkonnas, Sten Saaremäel pusis Rakvere Tarvas ja Pärnus.

Mitmed Eesti rahvuskoondise pallurid on koos mänginud noorteklassidest saati. Foto 2017. aasta U18 EMi B-divisjoni turniirilt. Vasakult: Hendrik Eelmäe, Märt Rosenthal, Kristian Kullamäe, Matthias Tass ja Erki Kuhi. Neist vaid viimane ei mängi enam kõrgel tasemel.
Mitmed Eesti rahvuskoondise pallurid on koos mänginud noorteklassidest saati. Foto 2017. aasta U18 EMi B-divisjoni turniirilt. Vasakult: Hendrik Eelmäe, Märt Rosenthal, Kristian Kullamäe, Matthias Tass ja Erki Kuhi. Neist vaid viimane ei mängi enam kõrgel tasemel. Foto: Tairo Lutter
Märksõnad
Tagasi üles