BLOGI ⟩ Soome kukutas lisaajal Kanada ja krooniti kodupubliku silme all maailmameistriks (3)

Postimees Sport
Copy
Sakari Manninen on äsja Soome võiduvärava visanud ning võidujoovastuses kiivri ja hokikepi taeva poole saatnud.
Sakari Manninen on äsja Soome võiduvärava visanud ning võidujoovastuses kiivri ja hokikepi taeva poole saatnud. Foto: JONATHAN NACKSTRAND

Soome hokikoondis alistas koduse MMi finaalis lisaajal Kanada 4:3 ning tõstis neljandat korda ajaloos maailmameistritiitli pea kohale.

Finaalis avati mänguskoor alles 24. minutil, kui Dylan Cozensil õnnestus ülekaalust Kanada juhtima viia. Teisel perioodil oli soomlastel ka hea võimalus viigistada, kuid Jere Sallineni tagakäevise maandus Chris Driedgeri valvatava värava latis. 

Kolmanda perioodi alguses ütlesid noorte kanadalaste närvid aga veidi üles: esmalt uisutas Nicolas Roy soomlaste väravavahi alast läbi, mille puurivaht Juho Olkinuora oskuslikult – võib-olla väikese Panso-kooli abiga – ära kasutas ning kukkus. Tulemus: kaheminutiline karistus. 

See õnnestus kanadalastel juba peaaegu ära seista, kuni Noah Gregor kukutas kesktsoonis Sami Vataneni ning järgnesid uued karistusminutid. Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis 30 sekundit hiljem määrati Kanadale veel järgminegi karistus. 

Nimelt käis hokikepp Miro Heiskaneni näos ning kuigi videokordus paljastas, et see oli soomlase enda kepp, siis selle «initsiaator» oli Cole Sillinger, kes enne seda omakorda Heiskineni keppi tabas. Pealtnäha veidi ebastandardne lahendus, ent nii otsustati. 

5-3 ülekaalus ei hakanud soomlased jalgratas leiutama, vaid tulistasid esimesel võimalusel kohe peale. Kuigi too vise vuhises väravast mööda, siis portesse lennanud litter põrkas täpselt ette Mikael Granlundile, kes mänguvahendi praktiliselt tühja võrku saatis. 

Viigivärav muutus kanadalaste jaoks veelgi valusamaks, sest nende esiväravavaht Driedger tegi litrile järele viskudes endale liiga ning tal tuli vigastuse tõttu pingile tulla. Asendajaks Matt Tomkins.

Mäng jätkus aga soomlaste 5-4 ülekaaluga ning kuigi esimesed üritused suutis külm väravavaht pareerida, siis Granlundi topeltmaski tagant tulnud viske osas oli ta võimetu. Soome läks 2:1 juhtima. 

Kuus minutit enne lõppu said tribüünidel olnud soomlased taas rõkata, sest Juho Lammikko jättis lahtiviskest võidetud litri jalge vahelt oskuslikult Joel Armiale, kes liikus edasi keskele ja saatis mänguvahendi Kanada värava ristnurka – 3:1. 

Selg vastu seina olukorras võtsid kanadalased 2.20 enne lõppu väravavahi välja, kuid enne kui 6-5 vastu ülekaalu üldse rakendama jõuti hakata, vähendas Zach Whitecloud kaotusseisu 2:3 peale. 

Marulist tagasitulekut jätkati ning endiselt 6-5 vastu mängides jõuti poolteist minutit enne lõpusireeni taas sihile: viigivärava autoriks kapten Max Comtois

Nõnda läks kohtumine lisaajale, mis MMidel on teatavasti 3-3 vastu. Seal oli esimene kuldne võimalus soomlastel, kui Heiskanen purjetas värava tagant läbi ja üritas kavala konksuga litrit võrku saata. Puurivaht Tomkins oligi juba olukorrast välja mängitud, kuid Chabot hokikepp peatas mänguvahendi mõned sentimeetrid enne võrku...

Minut hiljem osutus kapten Chabot aga patuoinaks, kui ta kukutas kesktsoonis Hannes Björnineni. Karistuse teenimises mõistagi midagi hullu otseselt pole, kuid just selle tulemusena said soomlased 4-3 ülekaalu, kust Sakari Manninen otsustava, 4:3 värava viskas.

See tabamust tähendas, et Soome koondis sai 1995., 2011. ja 2019. aasta kõrvale neljanda MM-tiitli.

Kohtumise tipphetked:

Enne kohtumist:

Soome ja Kanada niigi ajalooline kanakitkumine võttis uued tuurid üles 2019. aastal, mil meie põhjanaabrid võitsid MM-finaalis vahtralehemaa hokimehi 3:1. 

Aasta hiljem jäi MM koroonaviiruse tõttu küll ära, kuid mullu sai tiitlivõistlust taas pidada ning Riias toimunud kullamatšis läksid taas vastamisi Soome ja Kanada. Siis saatis edu põhja-ameeriklasi, kes kohtumise lisaajal 3:2 võitsid.

Nüüd ongi kätte jõudnud Soome-Kanada hiljutiste finaalide kolmas vaatus ning täna õhtuks on selge, kas meie põhjanaabritest saavad kodujääl nelja- või vahtralehemaa hokimeestest hoopis 28-kordsed maailmameistrid.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles