R, 9.12.2022

Ukrainlasest NBA meister Tallinnas: kui meie venelasi ei peata, lähevad nad edasi Balti riikidesse, Poola, mujale

Ville Arike
, reporter
Ukrainlasest NBA meister Tallinnas: kui meie venelasi ei peata, lähevad nad edasi Balti riikidesse, Poola, mujale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Stanislav Medvedenko (pintsakus) heategevusmängul Ukraina võistkonna keskel.
Stanislav Medvedenko (pintsakus) heategevusmängul Ukraina võistkonna keskel. Foto: Raul Mee

Tallinnas peeti laupäeval heategevuslik korvpallimäng eestlaste ja ukrainlaste vahel, üritusest saadud raha läheb Kiievi spordihalli Avangard taastamiseks. Nimekaim külaline, Los Angeles Lakersi koosseisus kahekordseks NBA meistriks tulnud Stanislav Medvedenko rääkis Postimehele mängu saamisloost ja Ukraina sõjast.

Medvedenko rõhutas, et Avangard tähendab kiievlastele sama, mida Kalevi spordihall Tallinna spordirahvale. Võib märkida, et Kalevi hall tähistab just neil päevil 60. sünnipäeva ning oli käesoleva sajandi alguseni Eesti korvpallipühamu.

«Avangardi saalis on mänginud vist kõik Kiievi korvpallurid. Kui 24. veebruaril sõda algas, ründas ja pommitas vene armee ka Kiievit. Sihtärkide hulka kuulus teletorn ning sealt lendasid ühe raketi osad rikošetiga Avangardi pihta, lõhkudes seda tugevalt,» rääkis Medvedenko armastatud spordisaali saatusest sõjas.

Ukrainlased tänavad publikut.
Ukrainlased tänavad publikut. Foto: Raul Mee

Sõja alguses saatis Medvedenko oma lapsed Lääne-Ukrainasse vanavanemate juurde ning pühendus koos abikaasaga Kiievi kaitsmisele. «Linnas moodustati omakaitseüksus ja astusin sellesse. Vene väed jõudsid linna lähedale, politseid polnud, omakaitse nii hoidis korda kui ka aitas sildadel ja kõrgemates kohtades vahti pidada,» tutvustas endine tippkorvpallur oma tegemisi.

Võttis südameasjaks laste abistamise

Kui venelased Kiievi alt välja löödi, mõtles Medvedenko, mida edasi teha. Ta teadis, et tema sõjalised oskused on nigelad ning leidis, et saab riiki parimal moel aidata teistmoodi.

Lapsepõlv peab ka sõja ajal alles jääma, sporditegemise ajal saavad lapsed sõjaõudused unustada.

Ukraina korvpallur Stanislav Medvedenko

Nõnda võttis ta südameasjaks laste abistamise ning üks võimalus selleks on aidata kaasa spordi infrastruktuuri taastamisele. «Ukrainas läheb praegu 90 protsenti eelarvest armee tarbeks. See ongi õige, sest me peame selle sõja võitma. Avangard on vaid üks paljudest lõhutud spordiobjektidest. Ning Ukrainas ei ole praegu rahaliselt võimalik spordihallide taastamisse panustada.

Lapsepõlv peab ka sõja ajal alles jääma, sporditegemise ajal saavad lapsed sõjaõudused unustada. Seetõttu aitab sport neid mitte ainult füüsilises, vaid ka psühholoogilises plaanis.

Seetõttu otsustasin koos oma heade sõpradega hakata spordirajatiste taastamisele kaasa aitama. Tekkis idee korraldada heategevuslikke üritusi. Pöördusin Kiievis mitme riigi, sealhulgas Eesti ja Leedu suursaadiku poole. Tänase mängu järel saan öelda, et asi kukkus väga hästi välja,» jutustas Medvedenko Tallinnas peetud mängu saamisloost.

Eestlased ja ukrainlased pärast heategevusmängu.
Eestlased ja ukrainlased pärast heategevusmängu. Foto: Raul Mee

Meistrisõrmustest on oksjonil rohkem kasu kui seifis

Tal on kokku lepitud samasugune üritus ka Leedus. Võimalik, et mängitakse kusagil veel, aga enamat ei ole veel paigas. Ürituse Eesti-poolse korraldaja Oliver Lälli sõnul selgub Avangardi taastamiseks kogunenud summa uue nädala alguses. Eesmärk oli koguda 100 000 eurot.

«Atmosfäär oli suurepärane, mulle meeldis see mäng väga. Tulemuski tuli niisugune, et kõik oli viimase hetkeni lahtine,» lausus Medvedenko naeratades. Ehkki ukrainlaste võistkond jäi vahepeal rohkem kui kümne punktiga taha, võitsid nad lõpuks 59:57.

Medvedenko tõusis augusti alguses maailma meedia rambivalgusse teatega, et ta müüb maha NBA meistrisõrmused ning annetab saadud raha kodumaa lastele.

Stanislav Medvedenko (paremal) 2005. aastal peetud NBA mängus Denver Nuggetsiga, võitlus palli pärast käib Francisco Elsoniga.
Stanislav Medvedenko (paremal) 2005. aastal peetud NBA mängus Denver Nuggetsiga, võitlus palli pärast käib Francisco Elsoniga. Foto: Francis Specker/AP Photo/Scanpix

«Kui olin Kiievi kaitsel, tajusin kord, et võin igal hetkel surma saada. Sa hindad sõja ajal väärtusi ümber. Suvel meenus, et mul seisab seifis kaks sõrmust. Kui need seal asuvad, pole nendega midagi peale hakata. Aga need saavad meie rahvale abiks olla.

Sõitsin Los Angelesse, arutasime asja Lakersi inimestega, panime paika müügistrateegia. Nõnda jõudsime oksjonini. Ühtlasi sai selle abil anda maailmale teada, et Ukrainas käib sõda ning milliseid koledusi venelased seal korda saadavad.

Rõhutasin ühes intervjuus, et venelasi tuleb võita. Sest kui meie neid ei peata, lähevad nad Balti riikidesse, Poola, mujale.»

Sõrmused ja muu taoline on praegu muutunud teisejärguliseks. Võrreldes sõjaeelse ajaga tõusevad esile teised väärtushinnangud.

Ukraina korvpallur Stanislav Medvedenko

Medvedenko tuli NBA meistriks aastatel 2001 ja 2002, tema meeskonnakaaslasteks olid ka legendaarsed Kobe Bryant ja Shaquille O’Neal. Mõlemad sõrmused osteti 126 767 dollari eest, kokku teenis Medvedenko oksjoniga Ukraina heaks 253 534 dollarit. Lakers teatas oksjoni eel, et kui Medvedenko müüb oma sõrmused, kingib klubi talle uued.

Sõda muudab väärtushinnanguid, müük ei tekitanud hingevalu

Võib kujutada ette, kui valus võib sportlase hingel olla niisugust autasu müües – NBA meistrisõrmus on sisuliselt samaväärne olümpiakullaga. Medvedenko näos ei liikunud sellest rääkides ükski närv.

«Sõrmused ja muu taoline on praegu muutunud teisejärguliseks. Võrreldes sõjaeelse ajaga tõusevad esile teised väärtushinnangud,» ütles 43-aastane korvpallitäht.

Ukraina korvpallurid vaheajal trikke tegemas.
Ukraina korvpallurid vaheajal trikke tegemas. Foto: Raul Mee

«Esiplaanil on Ukraina riik. Meie riik. Kui sõda algas, võis näha, kuidas inimesed hakkasid ühte hoidma, hakkasid tööle ühise sihi nimel. Igaüks aitas, kuidas sai. Sõjakomissariaatide uste taga olid järjekorrad. Venelased jooksevad mobilisatsiooni eest ära, meil aga on järjekorrad.

Käiakse NATO riikides väljaõppel, seejärel naastakse ja minnakse professionaalidena rindele. Meie armee väljaõpe paraneb üha, motivatsioon samuti, sõjalised edusammud aitavad sellele kaasa.»

Venemaa on oktoobrist saati pannud Ukraina energiataristu turmtule alla, ees ootab karm talv. Millised on meeleolud?

«Inimesed kohanevad uue olukorraga, soojustavad oma elamisi, kuidas saavad. Keegi ei alistu, kõik mõistavad, et sõda ei pruugi veel niipea lõppeda. Keegi ei paanitse, sest see ongi Venemaa eesmärk, et ukrainlasi tabaks hirm ja paanika. Aga läheb vastupidi. Mõistame, et meil on raske, et peame kõige ette tulevaga hakkama saama. Hoiame kokku selleks, et võidaksime,» lausus Medvedenko väga kindlal häälel.

208 cm pikkune Medvedenko alustas profikarjääri kodumaal, Kiievi Budivelnikus 1997. aastal 18-aastasena. Hooaeg hiljeb esindas ta Leedus Alytuse Alitat, seejärel BC Kiievit.

Stanislav Medvedenko (pintsakus) heategevusmängul Ukraina võistkonna keskel.
Stanislav Medvedenko (pintsakus) heategevusmängul Ukraina võistkonna keskel. Foto: Raul Mee

Lakersiga liitus Medvedenko 2000. aastal ja mängis seal kuus hooaega. Parimaks kujunes hooaeg 2003/04, kus ta kogus 68 mängus keskmiselt 21 minutit, 8,3 punkti ja 5,0 lauapalli. Hooajal 2006/07 esindas ta Atlanta Hawksi ning loobus seejärel 28-aastasena suurest spordist.

«Seljaprobleemide tõttu lõpetasin vara. Öeldakse, et unistad ikka ühest ja teisest asjast, aga lõpuks läheb nii, nagu läheb. Kokkuvõttes saan karjääri hinnata õnnestunuks,» vaatas Medvedenko tagasi sajandi algusesse.

Märksõnad
Tagasi üles