Ülikooli kliinikum pakub spordigeenitesti

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli füsioloogiainstituudi teadur Ele Prans ning Sports Gene OÜ juhatuse esimees Alar Meltsov ütlevad, et spordiala geenianalüüs võiks lähitulevikus olla seotud ka koormustesti ja paljude teiste mõõtmistega ning nii võiks sellest saada inimesele otsekui personaalne elustiilisoovitus.
Tartu Ülikooli füsioloogiainstituudi teadur Ele Prans ning Sports Gene OÜ juhatuse esimees Alar Meltsov ütlevad, et spordiala geenianalüüs võiks lähitulevikus olla seotud ka koormustesti ja paljude teiste mõõtmistega ning nii võiks sellest saada inimesele otsekui personaalne elustiilisoovitus. Foto: Margus Ansu

Geenianalüüs näitab, kas loodus on kinkinud inimesele spordiandi ning kas ta sobib harrastama pigem kestus- või  pigem jõualasid. Tartu Ülikooli Kliinikum pakub niisugust testi kõigile, kel vähegi huvi.

Uue teenuse taga on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja füsioloogiainstituudi ning spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku teadlaste ja arstide koostöö eesotsas professorite Sulev Kõksi ja Andres Salumetsaga.

DNA-proov võetakse põse limaskestalt vatitampooniga ning selles määratakse kuus geeni. Neist kaks geeni on seotud kestusaladega, kaks jõualadega ning viimased kaks nii kestus- kui jõualadega.

Kaheksa punkti

Tartu Ülikooli füsioloogiainstituudi teadur Ele Prans, kes niisuguste testidega iga päev tegeleb, oskab peensusteni rääkida, millise geeni ülesandeks on mõjutada näiteks lihaste verevarustust ja töövõimet või millise geeni puudulikkus mõjutab skeletilihase kiiret väsimist või millisel geenil on tähtis osa ainevahetuses, toetades treeningu ajal inimest energiavaru hoidmisel.

«Teades, mis geen mida konkreetselt mõjutab, oleme välja töötanud vastava punktisüsteemi,» selgitab Ele Prans testi iseloomu.

Lihtsustatult öeldes on tulemuseks skoor, mis näitab, mitu punkti maksimaalsest kaheksast on inimesele pärast ta geenidele otsavaatamist võimalik anda vastupidavusalasid silmas pidades ning mitu punkti saab talle anda jõualasid silmas pidades.

Testrühmas on juba niisuguse analüüsi ära teinud 35-aas­­tane tartlane Kristel ja tema kaks poega. Arvestades geeniinfo delikaatsust, ei soovi Kristel ajalehes perekonnanimega esineda, aga jagab hea meelega oma mõtteid.

«Ma olin sellest testist väga huvitatud oma poegade pärast, kellest üks on neljane ja teine kuuene ning mõlemad hakkasid hiljuti käima tennisetrennis,» ütles ta.

Kristel ei arva, et poistest peaksid tingimata sportlased kasvama, ometi oli talle põnev teada saada, kas tennis on laste kehale ja vaimule ikka sobiv.

«Tulemus läks üsna hästi kokku mu enda arvamusega,» rääkis ta edasi. «Meie lapsed on juba sünnist saadik erinevad olnud. Noorem on selline tugevama kondiga ja jõuline, vanem aga pigem kõhn.»

Kristeli vanemale pojale meeldibki näiteks väga jalgrattaga sõita ja ema ütleb, et kui nad koos sõitmas käivad, ei väsi poeg kunagi.

Geenitestil kogus vanem poeg kestusalade 8 võimalikust punktist 6 ning jõualade 8 võimalikust punktist ainult ühe punkti. Noorem poeg sai kestusaladel 5 punkti ja jõualadel 3 punkti.  

Kristeli sõnul ootasid lapsedki tulemusi väga. Vanem muretses, et kui nüüd tuleb mingi imelik vastus, kas ta siis ei saagi enam tennisetrennis käia.

Kristel ei arva, et ta oleks hakanud oma lapsi hirmsasti takka kihutama, kui üks neist oleks saanud 8 punkti. «Rahulik lapsepõlv peab alles jääma, sellest sõltub tulevikus väga palju,» märkis ta. «Aga lapsi huvitavad ju nii paljud asjad – paratamatult tuleb teha valik, ja ma usun, et geenitest võib anda hea vihje.»

Pärilikkus ei määra kõike

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku direktor Rein Kuik ütleb, et sportlike võimete geenianalüüs ei ole mõeldud koolieelikutele, vaid näiteks harrastussportlastele või siis noorsportlastele, kes on mitmekülgse treeninguga endale juba hea põhja alla ladunud ning vajavad võib-olla spetsialiseerumist.

«Lapse sportlikke eeldusi hinnates võib tekkida tõesti oht, et lapsevanem topib ta iga hinna eest mõnda konkreetsesse trenni, mis võib mingis valdkonnas viia ülekoormuse või ühekülgsuseni,» hoiatab Rein Kuik. «Laps vajab eelkõige mitmekülgset arendamist hoolimata sellest, mida ta DNA räägib.»

Rein Kuik tuletab meelde sedagi, et sportlikud saavutused ei sõltu sugugi ainult pärilikkusest, oma osa on keskkonnal, kus inimene areneb ja kasvab, ning tema emotsionaalsel motiveeritusel. Geene ei saa üle tähtsustada.

Sportlike võimete geenianalüüs
• Analüüsi saab teha spordiarsti vastuvõtu ja tervise-kontrolli käigus või registreerudes geenitestile telefonil 731 9221 või e-kirjaga margi.laurits@kliinikum.ee.
• Lisainfot küsida meiliaadressilt ele@sportsgene.ee.
• Analüüsi hind on 95 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles