Eesti üks suuremaid olümpialootusi, naiste epeenaiskond langes konkurentsist juba enne Londoni OMi, kui ihaldatud pääsmest jäi lõpuks lahutama vaid üks torge ja üks punkt.
Üks torge kustutas unistuse olümpiast kaheksaks aastaks?
26. märts 2012, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist on väga kõva võistkonnaga, kes oleks kindlasti olnud ka meie üks medalilootusi,» arvas Eesti Olümpiakomitee saavutusspordi divisjoni juht Martti Raju.
Prantsusmaal Saint-Mauri MK-etapil kaotas Eesti naiskond koosseisus Erika Kirpu, Irina Embrich, Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva veerandfinaalis 44:45 Venemaale ning tagantjärele tarkusena võib öelda, et selle matši viimasesse torkesse jäi ka eestlannade olümpiaunistus. Seejärel veel 39:45 Rumeeniale alla jäänud ja Jaapani alistanud Eesti sai lõpuks kirja seitsmenda koha ja olümpiareitingus platseeruti 209 punktiga üheksandale kohale. Viimasena Londoni rongile jõudnud Saksamaa kogus 210 silma.
Kirpu püüab OM-piletit
«Praegu jäi kõik Venemaa matšis ühe torke taha. Neli aastat sai selle nimel tööd tehtud, kuid vehklemises on olümpiapääsme hankimine väga raske. Tagantjärele võib nüüd ju veel lugeda, kust võis punkte puudu jääda, ning kindlasti oli meile valus hoop, et Embrich jäi Doha turniirilt gripi tõttu kõrvale,» sõnas Eesti koondise peatreener Kaido Kaaberma. «Samamoodi võib välja tuua EMi pronksimatši.»
Kui vehklemises on palju räägitud juhtumitest, kus suuremad riigid lepivad juba varem omavahel matšide tulemused kokku, siis mõningaid kahtlusi võib tekitada ka lõpuks Eestit ühe punktiga edestanud Saksamaa võit veerandfinaalis maailma edetabelis esikohta hoidva Rumeenia üle. Siiski tuleb siinkohal märkida, et Venemaa alistamise korral oleks kõik endiselt olnud eestlannade kätes.
«Sellest, mida teised teevad, tuleb üle olla. Seal võib ainult oletada, mis tegelikult juhtus. Ei oska midagi öelda, kui pole midagi konkreetset näinud. Sajaprotsendiliselt ei saa midagi väita,» kommenteeris Kaaberma sakslannade ja rumeenlannade veerandfinaalmatši. «Venemaa vastu oleksime pidanud lihtsalt võitma.»
Epeenaiskonna OMi pääsmeta jäämine oli suur löök kogu Eesti olümpiakoondisele, kuna atleetide üldarvust sõltub ka abipersonali suurus. «Londonis moodustab see 55% sportlaste arvust. Seekord pole väga hullu, kuna pooled abipersonali kaardid saab omavahel ära vahetada,» sõnas Raju. «Võib siiski öelda, et umbes üks kümnendik kogu meie OMi võistkonnast läks kaduma.»
Kui meestest on endale olümpiapileti juba taganud Nikolai Novosjolov, siis Eesti naisvehklejatest on võimalik Londoni pääset püüda veel nädalavahetusel Prantsusmaal individuaalarvetuses kolmanda koha saanud Kirpul, kes osaleb 21. ja 22. aprillil Bratislavas toimuval olümpiamängude Euroopa tsooniturniiril, kust OMile pääseb kaks paremat. «Eesti reitingu põhjal läheb sinna Kirpu,» põhjendas Kaaberma.
Noor naiskond
Seega tuleb naiskonna ülejäänud liikmetel sihid seada nelja aasta pärast toimuva suurvõistluse poole. «Võistkond on iseenesest veel noor ja järgmistele olümpiamängudele võib lootusrikkalt vastu minna. Fakt on see, et jäime pääsmest ilma ja nüüd tuleb lihtsalt tööd edasi teha,» sõnas Kaaberma.
Siiski ei pruugi kõik nii roosiline olla, kuna praegu pole selge, kas 2016. aasta Rio de Janeiro OMil naiste epee võistkonnavõistlus üldse kavas on. «See ei ole kindel ja seega võib neil uus võimalus tulla alles kaheksa aasta pärast,» märkis Raju.