Saudi Araabia naised pürivad esimest korda ajaloos olümpiale

Saudi Araabia ainus ametlik naiste korvpalliklubi Jeddah United enne sõpruskohtumist soojendust tegemas.

FOTO: SCANPIX/REUTERS

Saudi Araabia võimude sõnul kahjustab sportimine noorte naiste tervist. «Liigne füüsiline aktiivsus ja hüppamine, mida tuleb ette korvpallis ja jalgpallis, kahjustab noorte naiste tervist,» vahendab inimõiguste kaitsele pühendunud rahvusvaheline organisatsioon Human Rights Watch oma raportis riigi seisukohti naiste sportimise suhtes. Lisaks juhtivat füüsiline aktiivsus naisi hukatusse, kaugendades neid pereväärtustest ja kodust.


Kui enamasti on araabia maades naistel spordiga tegelemine lubatud, siis äärmiselt konservatiivses Saudi Araabias mitte. Praegu on saudi naiste ainus võimalus spordimaailma tippsündmusel osaleda olümpia lipu all. ROKile heidetakse Saudi Araabia küsimusega tegelemisel ette hambutust.

Ärritunud on nii inimõiguste eest võitlevad organisatsioonid kui spordimaailm. Lääneriigid ja ROK tahaksid 112 aastat pärast seda, kui Briti tennisist Charlotte Cooper esimese naisena olümpiavõitjaks tuli, sellise probleemi kiirelt lahendada.

Aprillis kinnitas Saudi Araabia Olümpiakomitee president prints Nawaf bin Faisal, kes on ühtlasi riigi spordiminister, et Londoni olümpiale saadetakse vaid meesatleedid. «Kui mõni naissportlane Londonisse läheb, siis rahvusvahelise erikutsega, mitte oma kodumaad esindades,» ütles bin Faisal. Nii tehti ka 2010. aasta noorte olümpial, kus olümpia lipu all osales ratsutaja Dalma Rushdi Malhas.

Samas kinnitab bin Faisal, et naistel on võimalusi sportimiseks piisavalt. «Meil on tuhandeid naisi, kes tegelevad iga päev spordiga, kuid nad teevad seda eraviisiliselt,» ütles ta.
Rahvusvahelise Naiste Spordi ja Fitnessi Liidu juht Sue Tibbals on üks neist, kes ROKilt karmimaid meetmeid nõuab. «Saudi Araabia käitumine pole olümpiahartaga kooskõlas,» ütles Tibbals.

«ROK peaks oma põhimõtete eest seisma ning Saudi Araabia liikmestaatusest ilma ja Londoni mängudelt eemale jätma.» Korra on ROK sarnase otsuse teinud, jättes 2000. aasta Sydney olümpialt naiste diskrimineerimise tõttu eemale Afganistani.

«Tegeleme selle probleemiga iga päev ja teeme kõik endast oleneva, et saudi naissportlased võiksid olümpial võistelda,» ütles ROKi liige Anita DeFrantz. «Usun, et see saab juba Londonis võimalikuks.»

Saudi poistel on koolikavas kehalise kasvatuse tunnid olemas, tüdrukutel mitte. 2009. ja 2010. aastal suleti riigis needki üksikud naistele mõeldud spordisaalid, mis olemas olid. Saudi Araabia Olümpiakomiteel ega ühelgi rahvuslikul alaliidul pole naiste jaoks kohta ja riigi 153st registreeritud spordiklubist vaid ühel on naiste korvpallivõistkond.

Võimalused sportimiseks on seega nullilähedased. Ometi on riigis viimastel aastatel loodud nii korvpalli-, jalgpalli- kui võrkpallinaiskondi, mis poolvarjatult tegutsevad. Võistkonnad luuakse haiglate juurde, põhjendades neid meditsiinilise vajadusega.

Olümpiahartas on kirjas, et sport peab olema võrdselt kättesaadav kõigile, ilma mingisuguse soolise diskrimineerimiseta. Vaatama olukorrale Saudi Araabias, usub ROK liivakuningriigi katteta lubadusi, nagu see, et 2011. aastal avatakse riigis viis naistele mõeldud spordiklubi. Paraku on need lubadusteks jäänudki ja ühtegi ametlikku naistele sportimisvõimalusi pakkuvat klubi riigis pole.

Tegelikult polegi Saudi Araabia naisatleedid enamasti võimelised rahvusvahelisel tasemel konkureerima. Kuid see pole asja tuum, sest praegu puudub võimalus end rahvusvahelisel tasemel proovile panna. Hetkel oleks kuningriigi ainus arvestatava tasemega naisatleet 18-aastane ratsutaja Dalma Rushdi Malhas, kes võitis 2010. aastal noorte olümpialt pronksi.

Veel 1996. aastal Atlanta olümpia ajal oli maailmas 26 riiki, kes oma naissportlasi võistlema ei lasknud. Praeguseks on peale Saudi Araabia jäänud vaid kaks sellist riiki – Katar ja Brunei. Sel aastal on viimati nimetatud siiski ühe naissportlase nõus olümpiakoondisesse võtma, mis jätab Saudi Araabia viimaseks omalaadseks. Katar sihib ka 2020. aasta olümpiamängude korraldusõigust.

Tagasi üles