Tänasel kuldliigal on tavapärasest rohkem kaalu

Gerd Kanter on tänase õhtu suurim staar.

FOTO: Toomas Huik

Täna koduse kergejõustikuhooaja suureks avalöögiks olev kuldliiga esimene etapp on eriti oluline odaviskajatele ja kettaheitjatele. Kuna nendel kahel alal võib Eestist olla rohkem kui kolm Helsingi EMi normi täitjat, kuulutati välja kaks katsevõistlust, mille tulemuste põhjal koostatud pingerea kolm esimest pääsevad juuni lõpus tiitlivõistlusele.



Kuna normi täitmise periood algas juba möödunud hooajal, ongi Eestil praegu neli EMi-kõlbulikkust tõestanud odameest: Risto Mätas, Marko Jänes, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe. Neist Mätas on ületanud normi 79.30 mõlemal hooajal, Laanmäe vaid tänavu ning Kukk ja Jänes said sellega hakkama mullu.

Kõik need tulemused ei maksa EM-pileti lunastamisel midagi. Tähtis on tänane võistlus ja 6. juunil Tallinnas toimuv heitjate seeriavõistluse etapp.

Tänase võistluse üheks peaalaks olevas odaviskes ongi kõik neli meest stardis. Kuldliiga peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul peaks kohal olema ka alles pühapäeval Marokos Rabatis võistelnud Mätas ja Laan­mäe. Meeste graafik muutub sellest küll ülimalt tihedaks, kuid vaid ühele võistlusele panustamine on liiga riskantne.

Jõuproov tõotab tulla tihe, kuna lisaks Eesti EM-pileti püüdlejatele ja kohalikule teisele ešelonile teevad kaasa ka kaks Läti tippmeest. Pekingi olümpial hõbeda võitnud Ainars Kovals ja mullu 84.47 visanud nooruke Zigismunds Sirmais.

Täpselt samad reeglid kehtivad ka kettaheitjatele. EMi normi 62.90 on täitnud Gerd Kanter ja Märt Israel, neist olümpiavõitja Kanter tänavu ja mullu, Israel aga vaid mullu. Kindlasti jahib tiitlivõistluste piletit vanameister Aleksander Tammert, kes on tänavu heitnud 61.15, unustada ei saa ka mullu 60 meetri joone ületanud Priidu Niitu ja Martin Kupperit. Kõik viis meest on täna Tartus kohal.

Kogu selles pingerivi jutus on aga veel üks oluline nüanss – kui mõni sportlane täidab Londoni olümpia A-normi, on ta automaatselt taganud endale pääsme ka Helsingi EMile. Seda muidugi juhul, kui A-normi täitjaid pole rohkem kui kolm.

Ülejäänud aladel arvestatakse Helsingisse lähetamisel samuti tänast võistlust ja ka tänavuse hooaja edetabelit. Alaliidu peasekretäri Sirje Lippe sõnul pandi edetabeli-punkt reeglitesse just seepärast, et ergutada sportlasi rohkem võistlema. Samas pole teistel aladel üle kolme normitäitja tekkimine kuigi tõenäoline.

Täna on siiski enamik tiitlivõistlusele ihkavaid sportlasi stardis. Naiste kõrgushüppes teeb kaasa Anna Iljuštšenko, 200 m jooksus proovivad jõudu Maris Mägi ja mitmevõistleja Grit Šadeiko, 400 m tõkkejooksus tuleb rajale Rasmus Mägi.

Helsingi kohtade nimel võib konkurents tekkida aga kümnevõistlejate hulgas. EMi norm 7800 punkti on jooksva aasta jooksul olnud jõukohane kolmele mehele: Mikk Pahapillile, Andres Rajale ja Tarmo Riitmurule. Ja kuigi selle piiri ründajaid võib olla veel, on näiteks vigastusest paraneva Pahapilli startimine EMil endiselt üsna küsitav. Kõiksuguste juhuste vältimiseks on reeglites kirjas, et vajadusel selgitatakse Helsingisse sõitjad välja aasta edetabeli põhjal.

EMiga sarnased reeglid kehtivad ka Londoni olümpia puhul. Kui näiteks odaviskajatest ei suuda keegi täita olümpia A-normi 82 meetrit, selgitatakse B-normi täitjate hulgast ainus spordipeole pääseja Viljandi kuldliiga ja heitjate seeriavõistluse neljanda etapi tulemuste põhjal tekkinud pingerivi järgi.

Tagasi üles