Paraolümpia algatajaks oli natside eest põgenenud arst

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ludwig Guttmann
Ludwig Guttmann Foto: Wikipedia.org

Natsi-Saksamaalt põgenenud neuroloog Ludwig Guttmann oli see, kes algatas paraolümpiamängud.

Saksa arst põgenes natside eest Suurbritanniasse, edastab Daily Mail.

Pärast teist maailmasõda ravis ta Buckinghamshire`i Stoke Mandeville`i haiglas uuelaadse meetodi abil sõjas kannatanute selgroovigastusi.

Arst korraldas oma patsientidele vibulaskmise võistluse, millest sai paraolümpia eelkäija. Seda oli vaatamas vaid väike hulk inimesi, kelleks olid võistlejate pereliikmed, sõbrad ja haigla personal.

Teise maailmasõja veteranide vibulaskmisvõistlus leidis aset 29. juulil 1948. aastal. Selles osales kaks meeskonda, milles mõlemas oli kaheksa ratastoolis võistlejat. Võistlus leidis aset haigla muruplatsil.

2012. aasta paraolümpiamängude maskott Mandeville sai oma nime selle vibulaskmisvõistluse paiga ja haigla järgi.

64 aastat tagasi aset leidnud vibulaskmisvõistlusest on nüüdseks kujunenud spordivõistlus, milles osaleb tuhandeid sportlasi rohkem kui 100 riigist.

Neuroloog Guttmann olevat oma patsientidele öelnud, et tulevikus on olümpiamängud ka vigastatute jaoks.

Enne kui Guttmann jõudis Buckinghamshire`i haiglasse, oli selgroovigastusega patsientide eluiga umbes kaks aastat. Arstid ütlesid neile, et nad ei hakka kunagi enam kõndima. Voodis lamamisel tekkisid neil lamatised ning infektsioonid, mis tõid kaasa enneaegse surma.

Guttmann loobus senistest ravimeetoditest, leides et patsient ei pea lamama, vaid saab ratastoolis olles end liigutada ja isegi sporti teha.

Ta andis sellega eneseusu tagasi paljudele sõjas kannatada saanutele.

Gutmann alustas sellega, et pani patsiendid esmalt voodisse istuma, siis kui olukord võimaldas, pandi patsient ratastooli ning hakati harjutama ülakeha liigutamist.

Guttmanni teekond Suurbritanniasse sai alguse natside kurikuulsal 1938. aasta Kristallööl, mil hävitati tuhanded juutide ärid, kodud ja sünagoogid.  Üle 30 000 juudi arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse.

Guttmann oli siis Breslaus asunud juudi haigla juht. Tal õnnestus päästa natside käest 60 juuti, kellele mõeldi välja haiguslugu ning paigutati haiglasse. Arst arvas, et natsid arreteerivad ta selle pärast.

Guttmannil õnnestus koos perekonnaga Suurbritanniasse põgeneda ning 1944. aastal sai temast Stoke Mandeville´i haigla arst.

Neli aastat hiljem leidis aset vibulaskmisvõistlus, mis on nüüdsete paraolümpiamängude eelkäija.

Stoke Mandeville´i haigla patsiendid harrastasid peale vibulaskmise ka pallimängu.

1952. aastal osalesid vigastatute mängudel ka hollandlased, 1953. aastal liitusid kanadalased.

Alates 1960. aastal Rooma olümpiamängudest on toimunud ka paraolümpia.

Mitte ratastoolis olevatele puudega inimesed said paraolümpial osalemise võimaluse 1976. aastal Torontos.

Alates 1980. aastast jagatakse võistlejad kategooriatesse: nägemispuudega, amputeeritud jäsemetega,  kesknärvisüsteemi halvatusega, mõnel muul põhjusel peale halvatuse ratastoolis olijad ning teiste puuetega nagu kääbuskasv, multiskleroos ja jäsemete deformatsioon.

Guttmann suri 1980. aastal ning rahvusvaheline olümpiakomitee võttis siis ametlikult kasutusele nimetuse paraolümpia. Samas aga peetakse Rooma olümpiamängude kõrval toimunud vigaste sportlaste võistlust esimeseks paraolümpiaks.

Londoni olümpiamängude paraolümpia leiab aset 29. augustist kuni 9. septembrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles